[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

peenar : peenra : peenart 'hrl ristkülikukujuline pinnakõrgendik lillede v köögivilja, ka puutaimede kasvatamiseks; muud piklikud, hrl looduslikud pinnakõrgendikud'
● liivi pīendrõks, pīendriks 'põllupeenar'
vadja peentärä 'peenar'
soome piennar 'peenar; serv, veer'
isuri peentara 'peenar; hauaküngas; kõrgemal olev tee'
Aunuse karjala pienar 'põllupeenar, künnimaa serv'
lüüdi piendäŕ '(põllu)peenar'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pe(e)ner, Penar 'põllu-, piiripeenar'.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rant : randi : ranti 'serv, äär, ääris'
○ prant, krant
← alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris'
← saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi rant 'äär, serv; õmmeldud jalatsiäär'.

rõõne : rõõne : rõõnet mrd 'vööt, jutt, viir'
On arvatud, et võib olla murdetüve rõun 'kink, põndak' variant. Viimati nimetatu on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu briauna 'kant, rant, serv', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome reuna 'serv, äär, perv, veer', isuri reuna 'serv, äär, perv, veer', Aunuse karjala reunu 'serv, äär, perv, veer', lüüdi reun, ŕeun 'serv, äär, perv, veer' ja vepsa ŕüun 'serv, äär; silmapiir; kant, piirkond'.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
◊ veer2, veerema
● liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

veer2 : veeru : veeru 'mäe nõlv, kallak; loojak' veer1

veerema : veereda : veeren 'pööreldes liikuma' veer1

veerg : veeru : veergu 'trükiridade tulp'
Tõenäoliselt tüve veer2 variant, mis on kirjakeeles uues tähenduses kasutusele võetud.

võõras : võõra : võõrast 'selline, kellest midagi ei teata, tundmatu'
○ kirderanniku vieras, vueras, voeras
● liivi vȭrõz 'võõras'
vadja võõraz 'võõras'
soome vieras 'võõras; külaline, külastaja; muulane'
isuri veeras 'võõras; kummaline; külaline'
Aunuse karjala vieras 'võõras'
lüüdi vieraz 'võõras; kummaline'
vepsa veraz 'võõras, võõr-'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest veer1. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on leedu vyras 'mees' ja läti vīrs 'mees'. Sellest balti allikast võib olla laenatud sõna virulane tüvi. Vt ka võhi- ja võnnu-.

äär : ääre : äärt 'piirjoon, serv, veer'
← balti *eǵe-ro 'järv'
leedu ežeras 'järv'
läti ezers 'järv'
preisi assaran 'järv'
● vadja ääri 'äär, serv'
soome ääri 'äär, serv; veer'
isuri ääri 'äär, serv'
Aunuse karjala iäreh 'ära'
lüüdi iärē(h) 'ära'
Laenuallikas on tuletis tüvest *ežiā 'piir' < indoeuroopa *eĝh-, mille vasted on läti eža 'põllupeenar; piir', leedu van ežė 'serv, äär, piir' ja preisi asy 'põlluraja, põllupeenar'. Tähenduse muutust saab seletada sellega, et järv oli sageli maaüksuse piiriks. Läänemeresoome algkeelde on laenatud *ro-liitega vorm, kuid tähendus on jäänud algseks. Vt ka jääras.