[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kusi : kuse : kust 'neerude vedel eritis, uriin'
● liivi ku’iž 'kusi'
vadja kusi 'kusi'
soome kusi 'kusi'
isuri kusi 'kusi'
Aunuse karjala kuzi 'kusi'
lüüdi kuži 'kusi'
vepsa kuzi 'kusi'
saami gužža 'kusi'
mari kuž- sõnas kuž-βüt 'kusi'
udmurdi ki̮ź 'kusi'
komi kuʒ́ 'kusi'
handi χŏs 'kusi'
mansi χuńś, χuś-wit 'kusi'
ungari húgy 'kusi'
nganassaani kunsə 'kusi'
sölkupi küśә 'kusi'
kamassi kшńze 'kusi'
matori kunǯ3 'kusi'
Uurali tüvi.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

lant : landi : lanti 'veoõng, vedel'; kõnek 'noos, saam, saak'
← rootsi slant 'lant, vedel'
Eesti keelest võib olla laenatud liivi laņt 'lant'.

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
● liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari lé 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
○ liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

liim : liimi : liimi 'materjalide ühendamiseks tarvitatav vedel segu'
← alamsaksa līm 'kleepaine'

lira : lira : lira 'vedel lahja toit; lahja jook'
◊ lirisema, liru
● vadja lirisä 'lõõritada, laksutada'
soome liristä 'niriseda; suliseda'
Aunuse karjala liruttua 'pajupilli mängida', liru 'pajupill'
karjala lirissä, lirahtoa 'niriseda; suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, pirisema, sirisema, lidisema, lirtsuma.

lobi : lobi : lobi kõnek 'söök, hrl vedel toit v supp; (hrv) lobjakas' lobama

lorts : lortsu : lortsu 'pehme, lodev v vedel, lörts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lurts, lärts, lörtsima. Eesti keelest võivad olla laenatud läti lorcis 'lörts', lorcēt 'lörtsi sadama', lorcāt 'lortsuma, lodisema'.

lurr : lurri : lurri 'lahja vedel toit' lurisema

läga : läga : läga 'vedel pori, löga; vedel virtsataoline sõnnik'
◊ pläga
● soome mrd läkä 'lima, röga, tatt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades loga, logisema, löga, pläkerdama. Vt ka läkk, laga1.

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
◊ plöga
● soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

mahl : mahla : mahla 'taimsetes v loomsetes kudedes leiduv vedelik; puuviljadest, marjadest jms väljapressitud v -aurutatud vedel toiduaine'
● vadja mahla '(puu)mahl'
soome mahla 'puu-, kasemahl'
isuri mahla 'puu-, kasemahl'
Aunuse karjala mahlu 'kasemahl'
? saami málli 'supp; kört'
Läänemeresoome v läänemeresoome-saami tüvi.

nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
○ kirderanniku notra, noder
● liivi nõ’ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
○ kirderanniku nork(ka)
● liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

nõtk : nõtku : nõtku 'nõgu, lohk; pehme ning õõtsuv koht, õõtsik'; mrd 'kätkivibu'
○ lõunaeesti nõtsk
● liivi nõtkõ 'vetruda, väänduda, kummarduda, alla painduda'
vadja nõtko 'nõgu, lohk; vesine, pehme, õõtsuv', nõtku 'nõgu, lohk; vesine, pehme, õõtsuv; nõrk; lauge, veerjas'
soome notko 'nõgu, lohk; sisselangenud, lohkuvajunud, nõgus'
isuri notko 'nõgu, lohk; madal vesine koht'
Aunuse karjala notko 'nõgu, lohk'
lüüdi notked 'vedel'
vepsa notk 'nõgu, lohk; madal koht'
saami njoaski 'nõgu, lohk; kuru'
ersa nučkams 'nõrkema, väsima; nälgima'
mokša nučkams 'painduma, kaarduma, kõverduma; näljast nõrkema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

rähm : rähma : rähma '(põletikulise) silma eritis, mäda silmas; (klaasile kogunenud) mustus, vedel soga, rääm'
● soome rähmä 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala rähmü 'rähm, silma eritis'
lüüdi riäžme, riäzme 'rähm, silma eritis'
? vepsa ŕähmästuda 'paksuks minna (näo kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rääm ja rähk.

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
● soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
● liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

tahke : tahke : tahket 'mitte vedel ega gaasiline, püsiva ruumala ja kujuga, kuiv, kõva, mitte pehme' tahe

vedel : vedela : vedelat 'voolav, selline, mis ei hoia kindlat kuju, mitte tahke ega gaasiline' vesi

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H₂O'
◊ vedel, vetikas, vettima
? ← indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi bш 'vesi; jõgi'
matori bü 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
◊ võidma, võik
● liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.