[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

küüt2 : küüdi : küüti 'edasiviimine, vedamine'
← vanarootsi skiut 'küüdihobune; mära'
● soome kyyti 'küüt, sõit; hoog, kiirus'
isuri küütti 'küüt'
karjala küüti 'küüt'

õnn : õnne : õnne 'rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga'
● liivi vȯņ 'õnn'
vadja õnni 'õnn; saatus'
soome onni 'õnn; rõõm; vedamine'
Aunuse karjala onni 'õnn, vedamine'
vepsa onetoi 'õnnetu'
saami vuodna 'õnn, vedamine'
On arvatud, et tüve õõs tähenduslikult eristunud variant. Tähendusareng on olnud ’tühi koht’ › ’olukord’ › ’saatus, hea õnn’. On ka oletatud, et vana laen, ← eelgermaani *wn̥(H)-, mille vasted on nt vanaülemsaksa wunna, wunnia 'rõõm, nauding; õnn, õndsus' ja vanainglise wynn 'rõõm, nauding; õnn, õndsus'.