[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
● liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
● soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.