[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kaikuma : kaikuda : kaigun ~ kaikun 'valjusti kõlama v kostma; helidest täidetud olema; vastu kajama'; mrd 'karjuma, kisendama'
soome kaikua '(vastu) kajada; kosta, kõlada'
isuri kaikua '(vastu) kajada; heliseda'
karjala kaikuo '(vastu) kajada'
ersa gajgems 'helisema, kumisema, kõlisema'
mokša kajgəms 'kõlama; helisema, kõlisema'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva keelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka saami keeltes, nt saami skáigit 'kaikuda, kaugele kosta', lõunasaami gajgedh, g´äjged 'ilm, millega hääl kandub kaugele', rootsisaami kaigetet 'kaikuda, heliseda; häält teha'. On ka oletatud, et tuletis tüvest kaja.

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

laitma : laita : laidan 'halvaks v kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v millegi suhtes rahulolematust väljendama'
?alggermaani *lakō(ja)n
vanafriisi lackia, leckia 'vastu hakkama, tõrkuma'
alamsaksa laken 'põlgama, laitma'
?alggermaani *laǥjan-
vanaislandi leggja 'panema, maha panema; püstitama, tegema'
vanarootsi læggia 'panema'
gooti lagjan '(peale, ära) panema'
liivi laitõ 'laimata, laita'
vadja laittaa 'laita; saata'
soome laittaa 'valmistada; korda seada; saata; panna; laita, noomida'
isuri laittaa 'teha, valmistada, panna; saata; laita'
Aunuse karjala laittua 'valmistada, panna'
On ka arvatud, et kaks algselt eri päritolu tüve tähendustega 'valmistama, panema, saatma' ja 'laitma' on läänemeresoome keeltes segunenud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud ning isuri vaste tähenduses 'teha, valmistada; panna' võib olla soome keelest laenatud. Vt ka laimama.

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
mõnama, mõnitama
?alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

trots : trotsi : trotsi 'kangekaelne, kiusakas, järeleandmatu tahe kedagi v midagi mitte arvestada, kellegi v millegi kiuste midagi teha vms'
alamsaksa tros, trotz 'tõrksus, jonnakus, kangekaelsus'
Samatüveline tegusõna trotsima on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa trotzen 'trotsima, jonnima; kangekaelne olema; tusatsema, mossitama; vastu panema (nt vaenlasele)'.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
tõstma
liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
vastama, vastik, vastne, vastu
liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur