[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.