[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aistima : aistida : aistin 'meelte kaudu vastu võtma; tajuma, tunnetama'
← soome aistia 'aistida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *aistē(ja)n-, mille vaste on gooti aistan 'kartma, austama'.

edasi 'enda ees olevas suunas; liikumise pärisuunas; ajas kaugemale; jätkuvalt, endist viisi'
● soome etä- 'kaug-'
isuri etää, edähitee 'kaugele'
Aunuse karjala edeh 'vastu, edasi'
lüüdi edahan 'kaugel'
vepsa edahaks 'kaugele'
? mokša ičkəźä 'kaugel'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Võib ka olla sama mis esi.

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
○ entseldama, hiltseldama
← saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

harjusk : harjuski : harjuskit 'endisaegne rändkaubitseja, kes müüs kaupa ja vahetas seda ka seaharjaste vastu' hari

harrastama : harrastada : harrastan 'millegi vastu püsivalt huvi tundma, mingil huvialal innukalt tegutsema'
← soome harrastaa 'harrastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Laenatud on ka samatüveline harras.

hell : hella : hella 'täis armastust, õrnust, õrn; puudutuse vastu tundlik'
◊ helde
● vadja ellä 'hell, õrn; tundlik'
soome hellä 'hell, õrn; leebe, lahke; tundlik, valuline'
isuri hellä 'hell, õrn'
Aunuse karjala hellü 'hell, õrn; tundlik; erk'
lüüdi helduda 'heldida, härduda; valusaks muutuda'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas helde on astmevahelduslike tüvede analoogial tekkinud tüvevariant. Vt ka heller-.

hülgama : hüljata : hülgan 'kedagi v midagi maha jätma v ära põlgama; loobuma, lahti ütlema'
← soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
● vadja hülgätä 'maha jätta, hüljata; järele jätta'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
isuri hülädä 'lõpetada, järele jätta; seljast v jalast võtta; hüljata'
Aunuse karjala hül’l’ätä 'hüljata; järele jätta'
lüüdi hülgäitä 'hüljata; järele jätta'
vepsa hül’gäita 'hüljata; järele jätta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes esinev ülgama, ülgema 'hülgama' võib samuti olla soome laen. Vt ka hüljes.

ihuma : ihuda : ihun 'millegi vastu hõõrumisega teritama'
● liivi jõ’uvvõ 'ihuda'
vadja ihua 'ihuda, teritada'
soome hioa 'ihuda, teritada; lihvida'
isuri hiuttaa 'ihuda, teritada; viilida'
Aunuse karjala hivuo 'ihuda, teritada'
lüüdi hivoda 'ihuda, teritada'
vepsa hijoda 'ihuda, teritada'
saami sadjit 'ihuda, teritada'
ersa čovams 'ihuma, teritama'
mokša šovams 'ihuma, teritama; hõõruma'
mari šumaš 'ihuma, teritama'
Läänemeresoome-volga tüvi.

kaikuma : kaikuda : kaigun ~ kaikun 'valjusti kõlama v kostma; helidest täidetud olema; vastu kajama'; mrd 'karjuma, kisendama'
● soome kaikua '(vastu) kajada; kosta, kõlada'
isuri kaikua '(vastu) kajada; heliseda'
karjala kaikuo '(vastu) kajada'
ersa gajgems 'helisema, kumisema, kõlisema'
mokša kajgəms 'kõlama; helisema, kõlisema'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva keelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka saami keeltes, nt saami skáigit 'kaikuda, kaugele kosta', lõunasaami gajgedh, g´äjged 'ilm, millega hääl kandub kaugele', rootsisaami kaigetet 'kaikuda, heliseda; häält teha'. On ka oletatud, et tuletis tüvest kaja.

kaits(e)ma : kaitsta ~ kaitseda : kaitsen 'kallaletungi, ohtu tõrjuma; kahjuliku tegevuse v mõju vastu toimima; varjama; kellegi v millegi eest seisma'
● liivi kaitsõ 'karja hoida, karjatada; kaitsta'
vadja kaittsaa 'karja hoida, karjatada'
soome kaita, kaitsea 'hoida, varjata; karja hoida, karjatada; valvata, jälgida'
Aunuse karjala kaita 'kaitsta; peletada (kärbseid, sääski)'
vepsa kaita 'kaitsta; säilitada; valvata, jälgida'
On arvatud, et tuletis kaema tüvest.

kaja : kaja : kaja 'peegeldunud heli; heli; kõla'
● vadja kajata 'kajada, kõlada'
soome kajata 'kajada, kõlada'
isuri kajahtaa 'kajatada'
Aunuse karjala kajišta '(vastu) kajada, kõlada', kaju 'kaja'
lüüdi kajahtada 'kajatada'
vepsa kajata '(vastu) kajada'
saami gádjat '(vastu) kajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka kaikuma.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
● liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

kestma : kesta : kestan 'ajaliselt vältama; vastu pidama; püsima, pidevalt eksisteerima'; mrd 'ruumiliselt ulatuma; tasuma, väärima' kesk

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

klirisema : kliriseda : klirisen '(klaas)eseme purunemisel v millegi vastu puutumisel tekkivat heledat heli andma'
← saksa klirren 'klirisema, kõlisema; tärisema'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud (oma)tüveks, sel juhul lirisema tüve variant.

koputama : koputada : koputan 'korduvalt kergelt lööma kõva esemega vastu kõva pinda'
◊ kopitsema, koppima
● soome koputtaa, kopata 'koputada, kopsida'
isuri kobuttaa 'koputada, kopsida'
Aunuse karjala kobavuttoa 'koputada, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kopsima. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari kopog 'koputama'.

kõlksuma : kõlksuda : kõlksun 'hrl metall- v klaaseset millegi vastu lüües v seda puutudes tekkivat lühikest kõlavat heli andma' kolksuma

kärsima : kärsida : kärsin 'millekski kannatust omama, maldama, läbema'
● vadja tšärsiä 'kannatada, taluda'
soome kärsiä 'kannatada; taluda; karistust kanda'
isuri kärsiä 'kannatada; taluda; karistust kanda'
karjala kärsie 'kannatada; taluda'
saami gierdat 'kannatada; taluda; vastu pidada'
ersa kiŕďems 'hoidma, kestma, säilitama'
mokša kiŕďəms 'hoidma; vastu pidama; takistama'
mari kertaš 'võima, suutma'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χarđ(w)ijan- 'kõvaks tegema'. Volga keeltesse on tüvi sel juhul laenatud läänemeresoome keeltest.

laitma : laita : laidan 'halvaks v kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v millegi suhtes rahulolematust väljendama'
? ← alggermaani *lakō(ja)n
vanafriisi lackia, leckia 'vastu hakkama, tõrkuma'
alamsaksa laken 'põlgama, laitma'
? ← alggermaani *laǥjan-
vanaislandi leggja 'panema, maha panema; püstitama, tegema'
vanarootsi læggia 'panema'
gooti lagjan '(peale, ära) panema'
● liivi laitõ 'laimata, laita'
vadja laittaa 'laita; saata'
soome laittaa 'valmistada; korda seada; saata; panna; laita, noomida'
isuri laittaa 'teha, valmistada, panna; saata; laita'
Aunuse karjala laittua 'valmistada, panna'
On ka arvatud, et kaks algselt eri päritolu tüve tähendustega 'valmistama, panema, saatma' ja 'laitma' on läänemeresoome keeltes segunenud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud ning isuri vaste tähenduses 'teha, valmistada; panna' võib olla soome keelest laenatud. Vt ka laimama.

lidus 'lamavalt vastu aluspinda; kummargil, kühmas'
● soome litistää 'laiaks litsuda, lamedaks pressida'
karjala litti 'väike kala, kalamaim'
vepsa ľiťik '(noor) latikas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidisema.

liibuma : liibuda : liibun 'end millegi v kellegi vastu suruma; tihedalt millegi v kellegi vastu hoiduma'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on võinud olla saksa liebeln 'flirtima, armatsema', liebkosen 'kallistama, paitama' ja kleben 'kleepima, kleepuma'.

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
○ liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

litsuma : litsuda : litsun 'suruma, pressima'; kõnek 'liduma, jooksma'
● soome mrd litsata 'suruda, toppida'
Aunuse karjala ličata 'suruda, pitsitada, pigistada, litsuda'
lüüdi liťš́aitta 'suruda, litsuda millegi vastu'
vepsa ľičťä 'toppida, pista, suruda, litsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, lotsis, lutsima, lätsima, pitsitama.

lohisema : lohiseda : lohisen 'vastu aluspinda hõõrdudes tekkiva heli saatel liikuma; pikaldaselt v raskepäraselt edenema' lohakas

loovima : loovida : loovin 'vastu tuult edasijõudmiseks siksakitades purjetama; siksakitades, laveerides liikuma'
← alamsaksa lofen 'laeval kurssi muutma'
← hollandi loeven 'loovima'
Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen. Alamsaksa vaste on laenatud hollandi keelest. Eesti keelest on laenatud vadja loovia 'loovida (purjelaeva kohta)'. Laenatud on ka tüve rootsi või inglise vaste, luhvama.

lõug : lõua : lõuga 'näo liikuv alaosa; (hrl mitm) selgroogsete suuava piiravad teineteise vastu käivad pea osad'
← balti
leedu liauka '(kaela)nääre', paliaukis 'veiste rinnalott'
läti ļaukas (mitm) 'kaelanäärmepõletik sigadel'
● liivi lȭga 'lõug'
vadja lõuka 'lõug'
soome leuka 'lõug'
isuri leuga 'lõug; huul'
Aunuse karjala ľeugu 'lõug; irvhammas'
lüüdi ľöug 'lõug'
vepsa ľüug 'lõug'

läikima : läikida : läigin 'tugevasti valgust peegeldama, vastu helkima; iiveldama; üle ääre maha loksuma'
● vadja läütšellä 'läigelda, sätendada', läüttšää 'läigatada, loksuda', läikkiä 'läikida, sätendada, sädeleda, helkida'
soome läikkyä 'loksuda, pritsida; helkida, sillerdada, läikida'
isuri läikkiä 'loksutada, pritsida', läikkää 'läikida, sätendada, särada'
Aunuse karjala ľäikküö 'loksuda, laksuda; maha loksuda, läigatada; särada, helkida'
lüüdi läikküdä 'loksuda; leegitseda, loita'
vepsa ľäikta 'loksuda, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
◊ mõnama, mõnitama
? ← alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.