[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
munn
liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

tõuk : tõugu : tõuku 'putuka ussitaoline vastne'
kirderanniku touk
vadja tõukka, tõukõs 'tõuk, uss; puukoi'
soome toukka 'vastne, tõuk'
isuri toukka 'vastne, tõuk; veisenahakiini vastne'
Aunuse karjala toukku 'vastne, tõuk; parmuauk (nahal)'
lüüdi touk 'vastne, tõuk; mardikas, veisenahakiini vastne'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi töuk 'veisenahakiini vastne'.

vagel : vagla : vakla 'putuka vastne, ussike, tõuk'
balti
leedu vabalas 'mardikas'
läti mrd vagulis 'sitikas'
Tüvi on balti laen eeldusel, et balti keeltes on g tüves algsem häälik kui b, mis esineb valdavalt tänapäeva leedu ja läti vastetes. Sellele viitab Iisaku murdevariant vaul 'veisenahakiini tõuk'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur