[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

tögama : tögada : tögan 'kergelt pilkama, nöökama, narrima'
● ? soome tökätä 'torgata, susata, pista'; mrd 'vastumeelne tunduda, vastikust tekitada, iiveldama ajada'
? Aunuse karjala tökätä 'longata; torgata, pista'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.