[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kodar : kodara : kodarat 'rummu ja pöida ühendav pulgataoline ratta osa'
○ kirderanniku kedar, lõunaeesti kõtar
← balti
leedu ketera, ketaras 'looma selgroog turja juures; mäehari'
● liivi kõddõrz 'reekodar'
vadja kõtara '(ree)kodar'
soome ketara 'reekodar; koib'
? ersa kodorks 'vars; kõrs; juurviljapealsed', kodor 'väänduv vars; kukehari'
? mokša kodərks 'vars; väänel'

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
○ kirderanniku kors
← balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
● vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
● liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

lüsi : löe : lütt 'vikati vars'
● vadja lüsi 'vikati vars'
soome mrd nysi, lysi 'vikati vars; käepide'
isuri lüsi 'vikati vars'
karjala lüsi 'lühikese varrega vikat; lühike vikativars'
saami nađđa 'käepide, pea, vars'
ersa ńeď 'vars, sang, käepide'
mokša ńeď 'vars, sang, käepide'
handi nä̆l 'vars, sang, käepide'
mansi nal 'vars, sang, käepide'
ungari nyél 'vars, käepide, pära'
neenetsi ńir 'noa pea'
eenetsi ńir 'noa pea'
nganassaani ńir '(nt kirve) vars, (noa) pea'
sölkupi nir '(nt kirve) vars, (noa) pea'
kamassi ńirže '(nt kirve) vars, (noa) pea'
Uurali tüvi.

naat : naadi : naati 'sarikaline rohttaim (Aegopodium)'; mrd 'juurviljapealis'
← vanavene *natĭ 'juurviljapealsed'
vene natína 'juurviljapealsed'
ukraina nat’ 'vääntaim, väät'
● liivi nōţõz 'kapsas'
vadja naatti 'vars, putk, juurviljapealsed'
soome naatti 'juurviljapealsed'
isuri naatti 'juurviljapealsed'
Aunuse karjala ńuatti 'juurviljapealsed'
lüüdi nuať '(naeri) pealsed'
vepsa nať 'juurviljapealsed'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Nate 'naat'.

pang : pange : pange 'ämber'; van 'mahumõõt, umbes 12 liitrit'
● vadja panka 'sang', pankõ '(puu)pang, ämber'
soome panka 'käepide, sang, vars', panki 'ämber; puuanum; võitoos'
isuri panga 'anuma sang', pangi 'ämber'
Aunuse karjala pangu 'käepide, sang, kaareke; muu kaaretaoline ese v eseme osa'
lüüdi pang 'sang'
vepsa pang '(ukse) käepide; sang'
saami bággi 'käepide; (mitm) päitsed'
? ersa paŋgo 'mordva naise peakate'
? mokša paŋga 'mordva naise peakate'
? idamansi pōχ liitsõnas pōχ-kȫlǝj 'ratsmed, ohjad'
? läänemansi pōχ liitsõnas pōχ-k_oāliγ 'ratsmed, ohjad'
? neenetsi paŋkᵊ 'käepide, sang, vars'
eenetsi poggo 'käepide, sang, vars'
nganassaani χoŋkə 'käepide, sang, vars'
sölkupi paŋk͔ǝ 'vars, käepide'
kamassi paŋa, pǝ̑ŋa 'käepide, sang, vars'
Uurali tüvi. Vasted tähendusega 'ämber' on tuletatud 'käepidet, sanga, vart' tähistavatest sõnadest, nt eesti murretes pang: panga 'pand, sang'. Vt ka pand.

piip : piibu : piipu 'uimastusaine, hrl tubaka suitsetamise riist, millel on ümmargune kaha ja õõnes vars'
← rootsi pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pipe 'piip; toru; toruluu; muusikainstrument; vedelikumõõt'. Rootsi keelest laenamist peetakse tüvevokaali -u pärast tõenäolisemaks. Vt ka piibe-.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
○ lõunaeesti pütsk
● liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

põlv : põlve : põlve 'reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa; millegi käänukoht; ühe esivanema järglaste sama astme kogumik, generatsioon; elujärg, elamine-olemine, elutingimused, olukord'
○ kirderanniku polv
◊ põli
● liivi pūola 'põlv'
vadja põlvi 'põlv; põlvkond; elujärg; (jõe)käär'
soome polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
isuri polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
Aunuse karjala polvi 'põlv; põlvkond'
lüüdi poľv(i) 'põlv; kurv, looge; vikati lühike kõver vars'
vepsa poľv 'põlv; põlvkond'
saami buolva 'põlvkond; põlv'
ersa puľaza, pumaža 'põlv (kehaosa)'
mokša pǝlmanǯa 'põlv (kehaosa)'
mari pul- sõnas pulβuj 'põlv (kehaosa)'
neenetsi púliᵊ 'põlv (kehaosa)'
eenetsi fuase, fosē 'põlv (kehaosa)'
nganassaani fuegai 'põlv (kehaosa)'
sölkupi pūle 'põlv (kehaosa)'
matori hua 'põlv (kehaosa)'
Uurali tüvi. põli on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud. Vt ka põll.

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
← alggermaani *raχō
vanaislandi rá 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa rā '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi rå '(purje)raa'
● liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

roog2 : roo : roogu 'mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms) tugev kõrs; pilliroog; roostik; kandev tugiosa, rood, roots'; mrd 'kaevuvinn'
← alggermaani *brōkō
saksa Bruch 'lodu, madal vesine maa'
taani brok 'lodu, madal vesine maa'
← balti *drōgas
preisi drogis 'pilliroog'
● liivi rūogõ(z) '(pilli)roog; pool (kerimiseks)'
vadja rooko '(pilli)roog; rood, roots (sulel)'
soome ruoko 'pilliroog; (mõne taime) tugev lüliline vars'
isuri roogo, roogu 'pilliroog; pool (kerimiseks)'
Aunuse karjala ruogo 'pilliroog'
lüüdi ruog(o) 'pilliroog'
vepsa rogo 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Lule saami ruohkō 'pilliroog'
Balti allikas oleks semantiliselt sobivam, kuid pole kindel, kas esitatud balti tüvevariant on tegelikult esinenud, preisi sõna võib lähtuda ka teistsugusest algkujust. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tähendused on osaliselt segunenud tüve rood1 tähendustega.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
← balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
● liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

sammas1 : samba : sammast 'kivist, puidust v metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend; kellegi v millegi mälestuseks v auks püstitatud skulptuur; post, tulp'
? ← algindoiraani *stamb^has
vanaindia stambhaḥ 'sammas, post, vai'
● vadja sammaz 'sammas; post; (ukse)piit; mesipuu'
soome mrd sammas 'piirikivi; sammas, post, vai; ilmasammas'
On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vasted on nt leedu stambas '(taime) vars', stambus 'suur ja raske; suurekasvuline; jäme ja tugev'. Vt ka samb, sammas-2.

säär : sääre : säärt 'jala osa põlvest pöiani, loomal reiest käpani v kannani'
● liivi sēr 'säär'
vadja sääri 'säär'
soome sääri 'säär'
isuri sääri 'säär'
Aunuse karjala siäri 'säär'
lüüdi šiäŕ 'saapa, suka säär'
vepsa säŕ 'säär'
ersa śejeŕks liitsõnas piľge-śejeŕks 'säär'
mokša śäjäŕ 'säär; sääremari; pahkluu; taime vars'
komi će̮r 'sääreluu; saapasäär'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti sēre 'liivaseljandik meres, jões'.

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
? ← balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik'
● vadja taimi '(noor) taim; lavataim'
soome taimi 'noor taim, istik'
isuri taimi 'noor taim, istik'
Aunuse karjala taimen 'noor taim, istik'
lüüdi taimen 'noor taim, istik'
vepsa taimen 'võrse, istik'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas taju.

teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'

till1 : tilli : tilli 'aromaatne üheaastane sarikaline rohttaim (Anethum graveolens); selle lehed ja vars maitseainena'
← alamsaksa dille 'till'

varras : varda : varrast 'millegi riputamiseks, läbitorkamiseks, puhastamiseks vms kasutatav peenike ja sirge (teravaotsaline) hrl kõvast ainest ese'
● vadja varras 'varras; vars'
soome varras 'varras; vars'
isuri varras 'varras; vars'
lüüdi vardaz 'kuhjavarras'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest vars. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vaste on läti mrd vārds, vārde 'teivas, kuivatuspalk'.

varrukas : varruka : varrukat 'käis' vars

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

varsti 'natukese aja pärast, peagi' vars

vart1 : varda : varta 'ühest puust rehepeksuriist' vars

võsu : võsu : võsu 'taime maapealne osa, vars koos lehtedega; järeltulija' võsa