[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

nõel : nõela : nõela 'peenike tikjas teravaotsaline (metallist) vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; astel; okas, oga; muu nõeljas ese'
○ lõunaeesti nõgel, nõkl, kirderanniku neul(a), niul
← alggermaani *nēþlō
gooti nēþla 'nõel'
saksa Nadel 'nõel; (kudumis)varras; (puu)okas'
rootsi nål 'nõel'
● liivi nõ’ggõl(z) 'nõel'
vadja nigla 'nõel; sukavarras; astel; okas'
soome neula 'nõel; astel, piik, oga'
isuri neegla 'nõel'
Aunuse karjala nieglu 'nõel; okas; kudumisvarras'
lüüdi ńiegl(e͔) 'nõel; sukavarras; kuhjavarras'
vepsa ńegl 'nõel; sukavarras; okas'

pahl : pahla : pahla mrd 'terava otsaga varb, varras'
← balti
leedu baslys 'teivas'
● vadja pahlis 'vai, teivas'
soome mrd pahla 'õngeritv, teivas, vits'

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
← alggermaani *raχō
vanaislandi rá 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa rā '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi rå '(purje)raa'
● liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

varb : varva : varba 'peen kepp või varras'
◊ varvas
● liivi vārbaz 'varvas'
vadja varpa 'varb, raag; (lehe)roots; neiu'; varvas 'varvas'
soome varpa, varpu 'vits, raag, oks; puhmas'; varvas 'varvas'
Aunuse karjala varbu 'vits, raag'; varvas 'varvas'
lüüdi barb(e͔) 'vits, raag'; barbaz 'varvas'
vepsa barb 'vits, raag; varb, varras'; barbaz 'varvas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka varrud, võru.

varras : varda : varrast 'millegi riputamiseks, läbitorkamiseks, puhastamiseks vms kasutatav peenike ja sirge (teravaotsaline) hrl kõvast ainest ese'
● vadja varras 'varras; vars'
soome varras 'varras; vars'
isuri varras 'varras; vars'
lüüdi vardaz 'kuhjavarras'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest vars. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vaste on läti mrd vārds, vārde 'teivas, kuivatuspalk'.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.