[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
katma, katt
liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kaits(e)ma : kaitsta ~ kaitseda : kaitsen 'kallaletungi, ohtu tõrjuma; kahjuliku tegevuse v mõju vastu toimima; varjama; kellegi v millegi eest seisma'
liivi kaitsõ 'karja hoida, karjatada; kaitsta'
vadja kaittsaa 'karja hoida, karjatada'
soome kaita, kaitsea 'hoida, varjata; karja hoida, karjatada; valvata, jälgida'
Aunuse karjala kaita 'kaitsta; peletada (kärbseid, sääski)'
vepsa kaita 'kaitsta; säilitada; valvata, jälgida'
On arvatud, et tuletis kaema tüvest.

korjama : korjata : korjan 'midagi ära v üles võtma; osakaupa koguma'
koristama
liivi kuoŗŗõ 'korjata'
vadja kõrjata 'peita, varjata; matta; korjata', korjata 'korjata; (kokku) osta; lauda katta'
soome korjata 'parandada; kokku korjata, koristada'
isuri korjada 'korjata'
Aunuse karjala korjata 'kokku koguda, kokku korjata'
vepsa koŕďata 'parandada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka korjus.

kostma : kosta : kostan 'ütlema, vastama; kellegi kasuks midagi ütlema; kuulduma, kõlama'
liivi kuostõ 'vastata'
soome kostaa 'kätte maksta; tasuda'
isuri kostaa 'tasuda'
Aunuse karjala kostoa 'tuule eest varjata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kostuma.

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
lõunaeesti käkmä
kätki
vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

peitma : peita : peidan 'salajasse kohta varjule panema v minema; katteks olema, katma'
?alggermaani *bēja-, *bāja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
vadja peittää 'peita'
soome peittää 'peita, varjata, katta'
isuri peittää 'peita, varjata, katta'
Aunuse karjala peittiä 'peita, varjata'
lüüdi peiťťädä 'peita, varjata, matta'
vepsa pii̯tta 'peita, varjata'
Laentüvele on tõenäoliselt lisatud tuletusliide. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas peesitama ja võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma.

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur