[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
● soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

tuikuma : tuikuda : tuigun '(jalgade nõtkudes) ebakindlalt kõikuma, vaaruma, vankuma'
On arvatud, et tüve vaste on soome toikkaroida 'tuigerdada, tuikuda, tuiata', sel juhul võib olla sama tüve variant mis sõnas toigas.

vaakuma1 : vaakuda : vaagun 'kõikuma; raskesti haigena vaevlema, suremisele lähedal olema'
On arvatud, et vankuma tüve variant. Vt ka vaak.

vanker : vankri : vankrit 'sõiduvahend; teatud malend'
● vadja vankkuri 'vanker'
soome vankkurit (mitm) 'veovanker'
isuri vankkurid (mitm) 'veovanker'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *wagna-, mille vaste on nt rootsi mrd vangen 'vanker'. Sel juhul on läänemeresoome keeltes häälikud tüves kohad vahetanud. On ka võimalik, et tuletis vankuma tüvest. Vadja sõna on ilmselt eesti, soome või isuri keelest laenatud.

vankuma : vankuda : vangun 'kõikuma, tuikuma'
← alamsaksa wanken 'edasi-tagasi käima'
← saksa wanken, schwanken 'kõikuma, vankuma, vaaruma'
Vt ka vaakuma1.