[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaarik : kaariku : kaarikut 'kahe rattaga vanker'
← alamsaksa kare 'kaarik'
Laentüvele on lisatud liide -ik.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kibitka : kibitka : kibitkat 'omaaegne kõrge kummiga reisivanker v saan; rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias)'; mrd 'kalessi, vankri jne ülestõmmatav kate; ree korup; korupiga regi'
○ kibetska, kiblik, kipik(as), kibik, küibik
← vene kibítka 'kattega vanker v saan; koostvõetav telk rändrahvail; savi(plonn)maja (Kesk-Aasias)'; van 'vankrikumm'
Sama vene laen oli tuntud ka baltisaksa murdes, Kibitka, Kibitke 'korviga regi', seegi võib olla mõjutanud sõna levikut eesti murretes.

kõla2 : kõla : kõla (hrl mitm) 'nelinurksetest lauakestest koosnev vöökudumisriist'
← balti
läti -celes (mitm) sõnas duceles 'kaarik, kaherattaline vanker'
preisi kelan 'ratas'
● ? liivi kõlā 'kõverus, käänd'
soome kela 'kangakeha; rull; mähis; pöör, vints'
Aunuse karjala kela 'pöör, vints'

käru : käru : käru 'veetav v eeslükatav ühe v mitme rattaga väike vankrike'
← vanarootsi kärra 'käru'
● liivi kärrõd (mitm) 'käru'
soome kärry 'käru'
isuri kärrid (mitm) 'käru'
lüüdi käri 'käru'
Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Meile vanarootsi keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina carrus 'vanker'.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
○ laam-, laan-
← saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

ratas : ratta : ratast 'keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa; rõngas, sõõr, ketas'; mrd (mitm) vanker'
← balti
leedu ratas 'ratas, ring', ratai (mitm) 'vanker'
läti rats 'ratas', rati (mitm) 'vanker'
● liivi ratāz 'ratas', rattõd (mitm) 'vanker'
vadja ratas 'ratas; vanker'
soome ratas 'ratas (peamiselt seadme v masina osana), hammasratas', rattaat (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
isuri radas '(vankri)ratas', rattahad (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
Aunuse karjala ratas 'ratas'
lüüdi ratas 'ratas'

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
← algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
● liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.

tou : tou : toud 'jäme, kolmest taimekiulisest trossist vastupäeva kokkukeerutatud tross'
○ touv
◊ tõu
← alamsaksa touwe, tow, tau 'tööriist; relv; vanker, sõiduk; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri'

tõld : tõlla : tõlda 'üleni kinnine (ka allalükatava kattega) neljarattaline hobusõiduk'
○ kirderanniku teld(a), told
← algskandinaavia *telđa
vanaislandi tjald 'seinakate, telk'
rootsi tjäll 'hurtsik'; van 'telk'
● soome telta 'laulatusel noorpaari kohal hoitav kate, baldahhiin'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi täld, tälld, tölld, täll, tällt 'troska, kattega vanker' ja võib-olla läti teldas 'tõld'.

vanker : vankri : vankrit 'sõiduvahend; teatud malend'
● vadja vankkuri 'vanker'
soome vankkurit (mitm) 'veovanker'
isuri vankkurid (mitm) 'veovanker'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *wagna-, mille vaste on nt rootsi mrd vangen 'vanker'. Sel juhul on läänemeresoome keeltes häälikud tüves kohad vahetanud. On ka võimalik, et tuletis vankuma tüvest. Vadja sõna on ilmselt eesti, soome või isuri keelest laenatud.

vehmer : vehmri : vehmrit 'härjarakendi veopuu'
← balti
leedu vežti 'vedama'; vežimas 'vanker'
● liivi vi’emõr 'vehmer'
soome vehmaro 'vehmer'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Femer 'vehmer' ja eestirootsi faimar 'vehmer'.