[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

tont : tondi : tonti 'ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus; (kirumissõnana) kurivaim, sunnik, mait'
○ tunt
← eestirootsi tont 'majavaim, -haldjas'
Eesti keelest on laenatud liivi toņt 'majavaim; kuri vaim', vadja tontti 'kurat, vanapagan, tont, paha vaim (ka sõimusõnana)' ja isuri tontti 'kurivaim, sunnik, mait; kurat'.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'