[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

taat : taadi : taati 'vana mees, vanamees; isa; vanaisa; abikaasa, mees; vana mehena kujuteldav üliolend'
● liivi tōţi 'isa, taat'
vadja taatta, taatto 'isa, taat'
soome taata 'vanaisa; vanamees; isa'
isuri taatta 'isa'
Aunuse karjala tuatto, tata 'isa'
lüüdi tuatto, toatto, tata 'isa'
vepsa tat 'isa'
Algselt lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina tata lastek 'isa', vanakreeka tétta 'isa', vene tjátja 'taat, isa'; mrd táta 'taat, ätt'. Osa esitatud läänemeresoome vasteid võivadki tegelikult olla vene laenud. Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd taati 'isa; vanaisa', samuti võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tāte 'isa'.

toi : toi : toid 'vanamees'
Tundmatu päritoluga tüvi.

udras : utra : udrast mrd 'saarmas'
← balti
leedu ūdra 'saarmas'
läti ūdrs 'saarmas'
preisi udro 'saarmas'
● soome rhvl utra 'vanamees; saarmas [?]'
karjala rhvl utra 'vilets, nõrk'
Kuna sõna tuntakse vaid Lõuna-Eestis, peamiselt Võru murde alal, on ka arvatud, et tüvi on varane läti laen. Sel juhul on soome ja karjala vasted teist päritolu.

äi : äia : äia 'mehe- või naiseisa'; mrd 'vanaisa, vanataat'
◊ äike
● vadja äďďä 'äi; vanaisa; ätt, vanamees'
soome äijä 'vanamees; mees; abielumees'; mrd äijän 'palju'
isuri äijä 'vanaisa; äi; vanamees'
Aunuse karjala äijü 'palju, paljud'
lüüdi äij 'palju'
vepsa äi 'palju'
saami áddjá 'vanaisa, taat; vanamees'
udmurdi aji̮ 'isa; isane'
komi aj 'isane'; van 'isa'
Läänemeresoome-permi tüvi. Tuletises äike toimunud tähendusnihet võib seletada loodusjõu isikustamisega. Vt ka äiakas.