[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

koosu : koosu : koosut mrd 'vanaema'
○ kroosu
← saksa Groß liitsõnas Großmutter 'vanaema'

sõtse : sõtse : sõtset mrd 'isa õde; õde, sõsar'
● vadja sõsõ, sese 'õde, õeke; vanem õde'
soome mrd siso 'õeke'
isuri sisoi 'õde, õeke'
Aunuse karjala čidži, čidžoi 'vanem õde; tädi'
lüüdi ťš́idž́oi 'õeke; vanem õde'
vepsa čiža 'vanem õde; õeke; vanema venna naine'
Võib olla tüve sõsar reeglipäratu variant. Teisalt on arvatud, et (osaliselt) sama tüvi võib olla ka järgmistes sõnades: saami siessá 'tädi (isa õde v tädi- v onutütar)', komi mrd soć 'õde', lõunamansi ćićǟ 'vanaema', handi śȧśi 'isa v ema noorem õde'. Vt ka õde.

ämm : ämma : ämma 'mehe- või naiseema'
● liivi ǟma 'ema'
vadja ämmä 'ämm'
soome ämmä 'eit, vanaeit, vanamoor'
isuri ämmä 'vanaema; ämm; vana naine; ämmaemand'
Aunuse karjala ämmä 'eit, moor'
saami ebmui 'suur, uhke, kaunis'
Läänemeresoome-saami tüvi.