[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

krõõt : krõõda : krõõta kõnek '(vana) inetu naine'
← alamsaksa Greet (naisenimi)
Üldnimeks muutunud isikunimi.

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
◊ lossis
● liivi lo’zzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
← rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

ämm : ämma : ämma 'mehe- või naiseema'
● liivi ǟma 'ema'
vadja ämmä 'ämm'
soome ämmä 'eit, vanaeit, vanamoor'
isuri ämmä 'vanaema; ämm; vana naine; ämmaemand'
Aunuse karjala ämmä 'eit, moor'
saami ebmui 'suur, uhke, kaunis'
Läänemeresoome-saami tüvi.