[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huum : huuma : huuma 'nõrk hõõgus, lõõm; kuma; hõõguv valu'
← alggermaani *χūma-
vanaislandi húm 'hämarik, videvik'
● liivi ūm 'koidik'
soome mrd huumata 'mühiseda; sahiseda; kumiseda; õhata, õhkuda'
Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks, mille vaste võib olla ka soome huumata 'uimastada; joovastada'.

härm2 : härmi : härmi 'meelepaha, tusk'
← alamsaksa harm 'kurvastus, mure; valu'
← saksa Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus'
Esisilbi ä-vokaali on selgitatud rahvaetümoloogia mõjuga.

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
● liivi ki’ddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

kõngema : kõngeda : kõngen kõnek 'surema, kärvama'
○ kirderanniku kongema
? ← balti
leedu kenkti 'kahjustama, valu tegema'
● liivi kõnkõ 'kõngeda, kärvata'
Teisalt on arvatud, et tüve kang1 variant.

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
? ← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

lendva : lendva : lendvat 'nõianool; äkiline haigus v valu; kratt, pisuhänd' lendama

nutma : nutta : nutan 'tugeva meeleliigutuse v valu pärast pisaraid valama; hädaldama, kurtma, halisema'
● liivi nuttõ 'kutsuda, hüüda; haukuda'
? soome van srmt nutata 'nuriseda, toriseda'
lüüdi nutta 'haukuda'
vepsa nutta 'haukuda; huigata (öökulli kohta); sõimata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lüüdi vaste võib olla vepsa keelest laenatud.

oigama : oiata : oigan '(valu, suure mure vms tõttu) kestvalt kaeblikult häälitsema; kaeblema, hädaldama, kurtma'
● Salatsi liivi oik 'haliseda, hädaldada, kurta'
vadja oigata, oikkia 'oiata, kurta'
vepsa oikta 'oietada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soiguma. Eesti keelest on laenatud läti oikāt 'oigama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene ójkat' 'oietama, „oi-oi“ ütlema'.

paa lastek 'valus, haige; valu'
Võib olla lastekeelne variant tüvest paha.

pakk2 : paki : pakki 'millestki tulvil olek'; kõnek 'rutt'
◊ pakiline, pakitsema, pakkuma
● liivi pak 'sööma sundida'
vadja pakko 'sundus, vajadus'
soome pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
isuri pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
karjala pakko 'sundus, kohustus, vajadus; vältimatus; valu'
lüüdi pakottada 'valutada, pakitseda, kipitada'
vepsa pakutada 'valutada, pakitseda'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk4.

piin : piina : piina 'füüsiline v hingeline valu v vaev'
← vanarootsi pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad'
On ka arvatud, et võib olla laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa pīn(e) 'piin, valu, vaev; karistus'. Eesti keelest on laenatud vadja piina 'piin'.

rahu2 : rahu : rahu 'neer'; mrd 'nääre'
○ lõunaeesti rauh
? ← alggermaani *χrausā, *χrauzā
vanaislandi hrœrar 'niuded'
vanarootsi rös (mitm rösar) 'niuded'
● liivi ro’ugõz 'nääre; neer'
vadja ravu 'nääre; neer'
soome rauhanen 'nääre; lümfisõlm'; mrd 'paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; koht reie ja kõhu piiril; (mitm) munandid'
isuri rauha 'nääre'
Aunuse karjala rauhnu 'paistes nääre; mügarik'
lüüdi raun 'paistetus, suurenenud nääre; torkiv valu küljes kaenla all'
vepsa ravastuk, raug 'paistes nääre'
saami ruoksi 'nisa'

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
○ kriis
← vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

räsima : räsida : räsin 'raputama, sasima, rebima (ja viga tegema); tallates v muljudes rikkuma; (äkitselt) haarama, äsama'
? ← vene rézat’ 'lõikama; nikerdama, voolima; tapma, veristama; lõikavat valu tegema; sisse soonima; kiiresti v ägedasti toimima'
Tõenäoliselt on laen segunenud häälikuliselt ajendatud omatüvega, võib-olla tüvega räsa. Kahtlemata on vene keelest laenatud murdesõna resima 'lõikama, nüsima; kiskuma, rebima, rappima; kisklema, kaklema, rüselema; püüdlikult, ent tulemusvaeselt töötama'.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
◊ taba
? ← alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
● liivi ta’bbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
● vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

tuikama : tuigata : tuikan 'rütmiliselt v hooti (nõrka, tuima) valu tunda andma, selliselt tukslema; tuksuma; vilkuma, värelema'
● soome tuikkia 'välkuda, vilkuda, sirada; pista, torkida, suskida'
isuri tuikkoi 'tuluke'
karjala tuikkoa 'välkuda, vilkuda, sirada'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Tüve vasted võivad olla ka lüüdi tuigada 'koliseda' ja vepsa tuikeita 'kõmmutada (püssist)'.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

vaev : vaeva : vaeva 'häda, kannatusi valmistav v muidu ebameeldiv tunne; pingutusi nõudev tegevus'
○ lõunaeesti vaiv, kirderanniku vaiv
◊ vaene
← alggermaani *waiwan-
alamsaksa wēwe, wē 'valu, piin'
● liivi vōja 'mure, hool'
vadja vaiva 'vaev, raskus; valu; haigus'
soome vaiva 'vaev, piin, valu'
isuri vaiva 'vaev, piin, valu'
Aunuse karjala vaivu 'vaev, raskus; tõbi'
lüüdi vaive 'vaev, valu'
vepsa vaiv 'vaev, valu'
Tuletises vaene on silbid koondunud (< *vaivainen).

valama : valada : valan 'kallama, nõust vm mahutist kallutades vedelikku vm ainet välja voolata laskma'
◊ valem, valu2
● liivi va’llõ 'valada, kallata'
vadja valaa 'valada, kallata; kasta'
soome valaa 'valada, kallata'
isuri vallaa 'valada, kallata'
Aunuse karjala valua 'voolata; tilkuda, niriseda'; valuo 'voolata'
lüüdi valada 'valada, kallata'
vepsa valada 'valada, kallata; puistata'
ersa valoms 'valama'
mokša valəms 'valama; kastma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletis valem tähendas algselt valamisvormi, hiljem võeti ülekantud tähenduses kasutusele matemaatika oskussõnana. Vt ka vale, valvama.

valge : valge : valget 'lume, piima vms värvi; (küllaldaselt) valgust omav, valgustatud'
◊ valendama, valk
● ? liivi vālda 'valge'
vadja valkõa 'valge; valgusrikas, hele; valgus'
soome valkea 'valge; valgusrikas; tuli, lõke'
isuri valkia 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
Aunuse karjala valgei 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
lüüdi valged 'valge; valgusrikas'
vepsa vauged 'valge; valgusrikas, selge; valgus'
? ersa valdo 'valgus; valgusrikas; hele'
? mokša valda 'valgusrikas, ere; rõõmus; valgus'
mari βolγə̑δo 'valgus, heledus'
? ungari villám 'välk', világ 'valgus'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka vali, valu1 ja valvakas.

valu1 : valu : valu 'mingis kehaosas esinev ebameeldiv, vaeva valmistav tunne'
? ← alggermaani *kwalō
rootsi kval 'piin; valu, kannatus'
saksa Qual 'piin, vaev'
● liivi va’l 'valu'
soome mrd (luu)valo 'reuma, luuvalu'
Teisalt on arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas valge.

valu2 : valu : valu 'metalli valamine, valatud metall' valama

voolmed : voolmete : voolmeid (mitm) 'kumera teraga tööriist laiemate nõguspindade, eriti puunõude sisekülje noaga töötlemiseks; ägedad sisemised valuhood; kaela-, pihasoonte valu; (valusad) sooned' voolima