[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

kangas : kanga : kangast 'kangaspuudel v kudumismasinal laia lindina valmistatud pikk riidetükk; lõimelõngad käärimisel'
← alggermaani *ganǥa-z
taani gang '40 lõimelõnga'
keskülemsaksa ganc 'kindel lõngade arv lõimes'
alamsaksa gank 'kindlaks määratud, kindlast lõngade arvust koosnev lõime laius'
● liivi kāngaz 'kangas, riie'
vadja kangas 'linane kangas; riie, riidematerjal'
soome kangas 'kangas, riie'
isuri kangas 'valmis kodukootud või kootav linane kangas'
Aunuse karjala kangas 'kangas, riie; kangasteljed'
lüüdi kangaz '(kootav) kangas; kangasteljed'
vepsa kangaz 'valmis kodukootud või kootav kangas; (üles pandud) lõimed'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *kangura-, mille vasted on vanaislandi ko̜ngur liitsõnas ko̜ngur-váfa 'ämblik' ja saksa Kanker 'pikkjalg (teatud ämblik)', või alggermaani *χanǥa-z, *χanga-, mille vasted on keskülemsaksa hanc liitsõnas umbe-hanc 'keep; eesriie' ja gooti hāh liitsõnas faura-hāh 'eesriie'.

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
◊ kaavik
← alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
● soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kiisel : kiisli : kiislit 'kaerajahust valmistatud hapu pudrutaoline toit'; mrd 'leivajuuretisest v taignast keedetud puder; (marja)kissell'
○ kiisla, kisla, kiissel
← vene kisél’ 'kissell; kiisel'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka, on arvatud, et võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna uuesti laenatud kujul kissell.

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
○ kuhv, kõhv, kohev
← alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

kompvek : kompveki : kompvekki 'suhkrust ja siirupist väike maiustus'
◊ komm
← saksa Konfekt 'kompvek'
Saksa keelde on sõna laenatud ladina keelest, ← ladina confectum 'valmistatud'.

kratt : krati : kratti 'vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd'
○ krätt, katt, ratt
← eestirootsi skratt 'kummitus; kurat'
Vt ka marakratt.

käkk : käki : käkki 'tihkest taignast (keedetud) piklik v ümmargune pätsike'; kõnek 'kehvasti valmistatud asi, vusserdis'
● liivi käk sõnaühendis jei käk 'jäätükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama, mis sõnas kägar. Lähedane tüvi on nt köks. Eesti v liivi keelest on laenatud läti mrd ķeķe 'verikäkk'.

küps : küpse : küpset 'toiduna (kuivas) kuumuses lõpuni valmistatud; valminud'
○ lõunaeesti kütse
● liivi küps 'küps'
vadja tšühsi 'küps'
soome kypsä 'küps'
isuri küpsi 'küps'
Aunuse karjala küpsi, küpsü 'küps'
lüüdi küpš 'küps'
vepsa küps 'küps'
Inari saami kopšađ 'küpseda'
? udmurdi kiśmani̮ 'küpsema, valmima'
? komi kiśmi̮ni̮ 'küpsema, valmima'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Inari saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on arvatud, et varane balti või indoeuroopa laen tüvest, mille vaste on nt leedu keptas 'küpsetatud'.

loib : loiva : loiba 'ujumiseks kohastunud mõlajas jäse'
◊ loivama
● liivi lūoiba 'hülge käpanahast valmistatud pastel; hülgejalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd loiba 'kõver (või muidu inetu) jalg'.

luga : loa : luga 'niisketel aladel kasvav kitsaste v redutseerunud lehtedega rohttaim (Juncus)'
On arvatud, et tüve luda variant. Sellele võib viidata luda tähendus 'vikati võru', mis võis olla valmistatud sitkest taimevarrest, murretes tähendab luda ka 'luga'.

mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
? ← balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
? ← alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
● vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
● liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

pihv : pihvi : pihvi '(hakk)biifsteek; ka muu hrl hakklihasegust valmistatud praetud toidupala'
← soome pihvi 'lihalõik, (hakk)biifsteek'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi lõpukümnendeil.

plekk2 : pleki : plekki 'metallist v metallisulamist valtsimise teel valmistatud leht- v lintmaterjal'; kõnek 'ämber v mannerg; raha'
○ lekk
← alamsaksa bleck 'plekk, kard'

präänik : prääniku : präänikut 'mett v siirupit sisaldavast taignast valmistatud küpsis'
← vene prjánik 'präänik'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi bränn-ikk 'piparkook'.

puder : pudru : putru 'pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v tange vees v piimas keetes, muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v mikserdatud) toit'
← balti
leedu putra 'rokk, puder'
läti putra 'puder'
● vadja pudru 'puder'
soome puuro 'puder'
isuri pudro 'puder'
Aunuse karjala pudro 'lameda kaku täidise puder'
lüüdi pudr 'jahupuder'
vepsa pudr 'jahupuder'

raal : raali : raali 'programmeeritav andmetöötlusseade, elektronarvuti'
1960. aastatel loodud tehistüvi. On arvatud, et impulss-sõna on olnud Nõukogude Liidus valmistatud elektronarvutite tootenimi Ural.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

rõõsk : rõõsa : rõõska 'hapnemata, värske; roosakas, rõõsa koore karva hele; värske, värskendav; jämedast nisujahust ja rõõsast koorest valmistatud madal ümmargune leib'
○ kirderanniku rieska, roesk
← balti
leedu prėskas 'hapnemata; värske; mage'
● liivi rȭskõ 'hapnemata, käärimata, värske'
vadja rõõska 'hapnemata, värske'
soome rieska 'hapnemata, värske, vastlüpstud; hapnemata, värske, vastlüpstud piim; karask, hapendamata leib, rõõsk; ahjupuder'
isuri reeska 'teatud küpsetis (? karask, rõõsk); värske, vastlüpstud (piim)'
Aunuse karjala riesku 'hapnemata, värske; hapendamata leib, karask; hapnemata tainas'
lüüdi riesk 'hapnemata, värske (piim, leib), koorimata (piim)'
vepsa resk 'hapnemata, värske (piim, leib, tainas); noor (mets)'

salat : salati : salatit 'rohkesti piimmahla sisaldav väike rohttaim (Lactuca); tükeldatud aedviljast vm toiduainetest valmistatud enamasti külm toit'
← alamsaksa sallāt 'salat'
← saksa Salat 'salat'
Alamsaksa ja saksa sõna on pärit itaalia keelest, ← itaalia insalata 'sissetehtud, marineeritud'.

samagonn : samagonni : samagonni kõnek 'kodusel teel valmistatud puskar; omakasvatatud tubakas'
← vene samogón 'puskar'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sama-gåinn 'omakasvatatud tubakas, pinutagune'.

siid : siidi : siidi 'kiudaine; sellest valmistatud niit või lõng'
← alamsaksa side 'siid'

sulg : sule : sulge 'sarvainest moodustis lindude pealisnahal; endisajal linnusulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm vedelikuga kirjutamiseks'
● ? liivi tūrgõz 'sulg'
vadja sulka 'sulg'
soome sulka 'sulg'; mrd 'kalauim; serv'
isuri sulga 'sulg'
Aunuse karjala sulgu 'sulg; tiib'
lüüdi sulg(e͔) 'sulg'
vepsa suu̯g 'tiib; sulg; uim'
saami solgi 'jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald; nahkkinga tald'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on veel saami dolgi 'sulg', ersa tolga 'sulg', mokša tolga 'sulg', udmurdi ti̮li̮ 'sulg', komi ti̮l 'sulg', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; sulg', ungari toll 'sulg; sulepea', neenetsi to 'tiib', eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib; sulg', sölkupi tū 'tiib; sulg', matori tu 'tiib; sulg' ja tegemist on uurali tüvega. Sel juhul on nendel vastetel häälikulooliselt erandlik alguskonsonant. Neid on peetud ka tüve tuul vasteteks.

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
● liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

taru : taru : taru 'mesilaste jaoks valmistatud eluruum, mesipuu'
← balti *trav-
leedu dravis 'metsmesipuu'
läti drava 'metsmesipuu; mesila'
Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud, *trav- > *tarv- > taru. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas tare.

tee2 : tee : teed 'teatud igihalja lehtpõõsa kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks; sellest valmistatud jook; muude taimede kuivatatud osad joogi valmistamiseks; kuivatatud v värsketest taimeosadest valmistatud jook'
← saksa Tee 'tee'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt hiina keelest (lõunahiina murdest), ← tē 'tee'.

temp1 : tembi : tempi 'uhmris tambitud kanepiseemnetest ning rasvainest valmistatud toit'
Tõenäoliselt tampima tüve reeglipäratu variant. On ka arvatud, et sõna on laenatud läti keelest, ← läti mrd tempis 'kanepitemp', tempe 'tambitud kartulitest toit; kanepitemp', kuid on usutavam, et just läti sõna on eesti keelest laenatud.

toht : tohu : tohtu 'kasekoore pealmine korgistunud valgete kihtidena eraldatav osa'
○ lõunaeesti tooh
◊ toosel
← balti
leedu tošis 'toht'
läti tāss 'toht'
● liivi tū’oigõz '(lahtine) toht'
vadja toho 'toht'
soome tuohi 'toht'
isuri toohi 'toht'
Aunuse karjala tuohi 'toht'
lüüdi tuoh(i) 'toht'
vepsa toh́ 'toht'
h järel on lisahäälik t tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial. Murretes esinevad ka selle häälikuta tüvevariandid tohi, toho, tooh. toosel on alalütleva vorm tuletisest toos (< *toohus), mis on tähendanud tohust valmistatud valgusallikat.