[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 15 artiklit

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
ehitama
liivi ēḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh1g-i̯e, *jeh1g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

harima : harida : harin 'maad viljelema, külviks ette valmistama; puhtaks tegema, puhastama; arendama' hari

ketrama : kedrata : ketran 'kiududest v heidest lõnga valmistama' keder

kimbutama : kimbutada : kimbutan 'kellelegi ebameeldivusi vms valmistama, kedagi ahistama; (soovide, tahtmiste kohta:) vaevama, kiusama' kimp

kuduma : kududa : koon 'lõngast riiet (ka vaipu, vöösid jms), silmkoe-esemeid v võrku valmistama'
liivi kuddõ 'kududa'
vadja kutoa 'kududa'
soome kutoa 'kududa'
isuri kuttooa 'kududa'
Aunuse karjala kuduo 'kududa'
lüüdi kudoda 'kududa'
vepsa kudoda 'kududa'
saami gođđit 'kududa'
ersa kodams 'punuma; kuduma'
mari kuaš 'kuduma'
udmurdi kui̮ni̮ 'kuduma; punuma'
komi ki̮ni̮ 'kuduma; punuma'
Läänemeresoome-permi tüvi. On peetud ka indoeuroopa või eelbalti laenuks tüvest, mille vaste on leedu austi 'kuduma'.

laitma : laita : laidan 'halvaks v kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v millegi suhtes rahulolematust väljendama'
?alggermaani *lakō(ja)n
vanafriisi lackia, leckia 'vastu hakkama, tõrkuma'
alamsaksa laken 'põlgama, laitma'
?alggermaani *laǥjan-
vanaislandi leggja 'panema, maha panema; püstitama, tegema'
vanarootsi læggia 'panema'
gooti lagjan '(peale, ära) panema'
liivi laitõ 'laimata, laita'
vadja laittaa 'laita; saata'
soome laittaa 'valmistada; korda seada; saata; panna; laita, noomida'
isuri laittaa 'teha, valmistada, panna; saata; laita'
Aunuse karjala laittua 'valmistada, panna'
On ka arvatud, et kaks algselt eri päritolu tüve tähendustega 'valmistama, panema, saatma' ja 'laitma' on läänemeresoome keeltes segunenud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud ning isuri vaste tähenduses 'teha, valmistada; panna' võib olla soome keelest laenatud. Vt ka laimama.

pirukas : piruka : pirukat 'hrl peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode'
vene piróg 'pirukas'
Tõenäoliselt on mõjutanud ka baltisaksa Pirog(g)e 'pirukas', sest küpsetisi õpiti valmistama mõisaköögi eeskujul ja kokakursustel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pírok 'lihaga küpsetatud leib'. Varem on laenatud tüve vanavene vaste, piirakas1.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
seas, sekka
liivi sieggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

sättima : sättida : sätin 'vajalikku korda seadma, korrastama, korraldama, kohendama; kuhugi v mingisse asendisse panema; millekski v mingiks tegevuseks valmistuma, midagi tegema asuma'
settima,säte
alamsaksa setten 'istuma panema, asetama; valmistama; lisama; kindlaks määrama'
settima on tüve tähenduslikult eristunud variant. Eesti keelest on laenatud vadja sättiütä 'ennast korda seada, sättida, valmistuda' ja soome mrd sättiä 'asju kokku koguda'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sats.

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
liivi to(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.

tegema : teha : teen 'midagi valmistama, looma; midagi korraldama; põhjustama, esile kutsuma; midagi sooritama; mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima; (mingil viisil) toimima, käituma'
tehe, tehing, teoksil, teostama
?indoeuroopa *dheh1-
vanaindia dá-dhāti 'panema, asetama'
leedu dėti 'panema, asetama; paigutama'
saksa tun 'tegema; panema, asetama'
liivi tiedõ 'valmistada; tegutseda, toimida'
vadja tehä 'valmistada; korraldada; poegida, sünnitada; nõiduda, kaetada, halba teha; muuta, teise olukorda viia'
soome tehdä 'valmistada; muuta, teise olukorda viia; sünnitada, ilmale tuua, mingit tulemust anda; sooritada, teostada; põhjustada; tegutseda, toimida'
isuri tehhä, tehä 'valmistada; sünnitada, poegida; tegutseda, töötada; külvata; (maad) harida; (heina) niita; kala puhastada; (hinda) määrata'
Aunuse karjala tegiä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
karjala tehä 'valmistada; sooritada, teostada; põhjustada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
lüüdi tehtä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
vepsa ťehta 'valmistada; korraldada; sünnitada, ilmale tuua; kala puhastada; nahka töödelda; süüdata; alata, tekkida'
saami dahkat 'sooritada; alata, tekkida; tegema panna; kusagile v millenigi viia, ulatuda; panna, asetada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
ersa ťejems 'sooritama, teostama; panema; muutma; ehitama, püstitama; valmistama, looma, rajama; toimima, käituma; teesklema'
mokša ťijəms 'valmistama; ehitama, püstitama; toimima, käituma; teesklema; sooritama, teostama; muutma'
handi tĭj- 'kuduma (kangast, võrku); punuma (vööd)'
mansi tij- 'kuduma (kangast)'
ungari tesz 'toimima; sooritama, teostama; panema, asetama; muutma; tähendama, lugema; oletama, pakkuma; teesklema'
tehe ja tehing on tuletised nõrgaastmelisest konsonanttüvest; teoksil ja teostama on moodustatud tuletise tegu nõrgast astmest. Vt ka teesklema, tegelinski, tehas, tekkima, teos, tõhus.

tootma : toota : toodan 'sihipäraselt hüviseid looma; produtseerima, valmistama'
soome tuottaa 'tuua lasta; valmistada, teha, luua; anda, tekitada, produtseerida; põhjustada, esile kutsuda, kaasa tuua'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tooma tüvest.

treima : treida : trein 'esemeid erilisel tööpingil, millel toorik pöörleb, lõiketöötlusega valmistama, sellisel tööpingil töötlema; tegema, meisterdama'
reima, treiama
alamsaksa dreien, dreigen 'pöörama, keerama; treima'
Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treial. Eesti keelest on laenatud vadja treijata 'treida'.

vaaritama : vaaritada : vaaritan 'keetma, toitu valmistama'
vene varít 'keetma'

vermima : vermida : vermin 'toorikule reljeefi vajutama, sel teel midagi valmistama' verme

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur