[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kale2 : kaleda : kaledat 'kõle; kare, kõva; karm, kalk'
● vadja kalõ 'räme (hääle kohta); kare'
soome mrd kalea 'jahe, kõle; kõva; vali (hääle kohta); libe', kale 'jäine, libe'
isuri kale 'kare, krobeline'
Aunuse karjala kaľie 'sügiskülm'
? saami gállu 'kõle, jahe ilm; kõledus, jahedus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
◊ kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
○ lõunaeesti kahre
● liivi ka’rdõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā’ 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.

kõva : kõva : kõva 'koostiselt tihe, survele vastupidav; kindel, tugev'
◊ kõvasi
● liivi kõvā 'kõva'
vadja kõva 'kõva'
soome kova 'kõva; vali, range; raske'
isuri kova 'kõva'
Aunuse karjala kova 'kõva'
lüüdi kova 'kõva'
vepsa kova 'kõva; tugev, vali'
Läänemeresoome tüvi.

kära : kära : kära 'müra, ragin, kolin; vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine'
● Võib olla sama tüvi mis sõnas kärisema ja/või kärkima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd kärhäkkä 'pahur, tige' ja Aunuse karjala kärhie 'pahur, tige'. Lähedane tüvi on nt kärts.

mürts : mürtsu : mürtsu 'millegi raske kukkumisel, põrkamisel v löömisel kõva pinna vastu tekkiv järsk tugev müra; mürgel, mürgeldamine, möll; vali, mürgeldav, äge'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müra, lurts, turtsuma. Vt ka mürsik.

põmm : põmmu : põmmu '(vali) pauk'; kõnek 'hoop, võmm' pomisema

range : range : ranget 'kuulekust nõudev, üleastumiste ja eksimuste puhul karmilt karistav, vali; kõrvalekaldumisi mittelubav, vaieldamatut järgimist nõudev; vankumatult kindel; tagasihoidlikult, asjalikult lihtne'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla saksa streng 'vali, range, tõsine; terav, vänge; täpne, kõrvalekaldumisi mittelubav', soome ankara 'vali, range' ja kange ( kang1).

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

trammis 'pingul'
← alamsaksa stram 'kõva, pingule tõmmatud'
← saksa stramm 'pingule tõmmatud; tugev, terve, tubli; sirge; vali, range; pingul, pingule; sirgelt'

turske : turske : tursket 'priske, tugev, jässakas'; mrd 'paistes, tursunud; vintske, nätske'
Võib olla tuletis tursuma tüvest. On ka arvatud, et soome laen, ← soome turski 'karm, vali, järsk; pahur, morn; julge, hakkaja', tähenduserinevuse tõttu ei ole see usutav.

vaikne : vaikse : vaikset 'mitte vali, nõrgalt v vähe kuulda olev, tasane'
← alggermaani *waika-
rootsi vek 'painduv, nõtke; nõrk'
saksa weich 'pehme, tüma; õrn, malbe'
● soome vaieta 'vait jääda; vait olla'
isuri vaiketa 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaikkaine 'vaikne'; vaikastuo 'vaikida'
lüüdi vaikkańi 'vaikselt, vait'
vepsa vaikńe 'vaikselt'
Vt ka vait.

valge : valge : valget 'lume, piima vms värvi; (küllaldaselt) valgust omav, valgustatud'
◊ valendama, valk
● ? liivi vālda 'valge'
vadja valkõa 'valge; valgusrikas, hele; valgus'
soome valkea 'valge; valgusrikas; tuli, lõke'
isuri valkia 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
Aunuse karjala valgei 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
lüüdi valged 'valge; valgusrikas'
vepsa vauged 'valge; valgusrikas, selge; valgus'
? ersa valdo 'valgus; valgusrikas; hele'
? mokša valda 'valgusrikas, ere; rõõmus; valgus'
mari βolγə̑δo 'valgus, heledus'
? ungari villám 'välk', világ 'valgus'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka vali, valu1 ja valvakas.

vali : valju : valju 'kõva, tugev; karm, range'
● vadja vaľľu 'vali, range; kõva; tugev; kange'
soome mrd valju 'karm, kõva, kale'
isuri valju 'kõva; tugev, võimas; vali, kuri'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas valge.