[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hahk : haha : hahka 'tuhkjashall, hall; veelind (Somateria)'
● liivi ō’gi 'hall'
soome haahka 'hahk'
Aunuse karjala huahkoi 'hallikarvaline lammas'
lüüdi huahk(e͔) 'hall (eriti lamba ja villa kohta)'
vepsa hahk 'hall'
? ersa ašo 'valge'
? mokša akša 'valge; valevus; kae'
? mari ošo 'valge'
? lõunahandi aš 'valge savi; kriit'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi.

hall2 : halli : halli 'värvuselt musta ja valge vahepealne'; mrd 'kae; hall loom'
◊ hallitama
● liivi aļ 'hallhüljes'
vadja halli '(vanadusest) hall; halli karva'
soome halli 'hall; hallhüljes'
isuri halli 'hall, valge (juuste v karvade kohta)'
karjala halli (valge v pruuni koera nimi)
Tõenäoliselt tuletis tüvest hall1 .

hõbe : hõbeda : hõbedat 'valge läikiv väärismetall (Ag)'
● liivi õ’bdõ 'hõbe'
vadja õpõa 'hõbe; hõbedane'
soome hopea 'hõbe'
isuri hoppiia 'hõbe'
Aunuse karjala hobju 'hõbe; hõberaha'
lüüdi hobed 'hõbe; hõberaha'
vepsa hobed 'hõbe; pehme'
Lule saami suohpē 'pehme'
Läänemeresoome-saami tüvi.

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
● liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

jää : jää : jääd 'külmunud, tahkes olekus vesi'
● liivi jej 'jää'
vadja jää 'jää'
soome jää 'jää'
isuri jää 'jää'
Aunuse karjala jiä 'jää'
lüüdi ďiä 'jää'
vepsa jä 'jää'
saami jiekŋa 'jää'
mari ij 'jää'
udmurdi je̮ 'jää; rahe'
komi ji 'jää'
handi jεŋk 'jää'
mansi jāŋk 'jää; valge'
ungari jég 'jää; rahe'
Soome-ugri tüvi.

kask : kase : kaske 'meil üldlevinud, valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula)'
○ kirderanniku kaski
◊ kaasik1
● vadja kahtši 'kask'
soome kaski 'ale'; mrd 'noor lehtmets; noor kask'
isuri kaski 'ale'
Aunuse karjala kaski 'ale; kaasik, kasevõssa kasvanud endine alemaa'
lüüdi kašk, kask(i) 'ale'
vepsa kaśk 'ale'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂azg(^h)-, mille vasted on vanaislandi aska 'tuhk' ja gooti azgo 'tuhk'. Teisalt on oletatud, et uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami goikat '(ära) kuivada; januseks minna; kuivetuda, kõhnuda; küpseda (leiva kohta)', ersa kośke 'kuiv', mokša kośkä 'kuiv', mari koškaš 'kuivama; (ennast) kuivatama; kuivetuma, kõhetuma', udmurdi kuaśti̮ni̮ '(ära) kuivatama', komi kośmi̮ni̮ '(ära) kuivama', neenetsi χasujᵊ 'kuiv; veevaene', eenetsi kasui 'kuiv', nganassaani kośuo 'kuiv', sölkupi kūsǝkka 'madal (mitte sügav)' ja võib-olla ka kamassi koʔ-, kō- '(ära) kuivama, närtsima, kiduraks jääma'. See uurali tüvi võib omakorda olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂ozg- (= eespool nimetatud tüve varasem variant). Tuletises kaasik on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud, arvatavasti analoogilise tuletise kuusik mõjul; murretes esineb ka reeglipärane variant kasik.

kiivitaja : kiivitaja : kiivitajat 'pika kuklasuletutiga rohelise ülapoole ja valge alapoolega lind (Vanellus vanellus)'
● liivi kīviţ 'kiivitaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koovitaja. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kivit, kiwit 'kiivitaja', kuid pigem on linnu häälitsust matkiv tüvi rööpselt kujunenud.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kriit : kriidi : kriiti 'peamiselt kaltsiidist koosnev poolkõva valge v valkjas setend'
← alamsaksa krite 'kriit'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina crēta 'valge savi (Kreeta saarelt), kriit'.

krüüsel : krüüsli : krüüslit 'valge tiivalaiguga must arktiline merelind (Cepphus grylle)'
← rootsi grissla, mrd grissel 'tirk (Uria aalge)'
Sama tüvi on laenatud ka soome murrete vahendusel, risla.

küüt1 : küüdu : küütu 'jutt, joon, triip'
◊ küüdus
● vadja tšüüttö 'küüdik, küütseljaga veis'
soome kyyttö 'küüt, valge joon hobuse v lehma seljal; küüdik'
isuri küüttöi 'küüt'
Läänemeresoome tüvi. Peetud ka läänemeresoome tuletiseks tüvest küü.

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

leede : leete : leedet 'hrl veest väljaulatuv liivaseljandik ranna lähedal; toitainevaene valkjashall mullakiht'
● liivi līedõg 'niiske, valge ajuliiv'
vadja leete, lee 'leetseljak, leede'
soome liete 'sete'
isuri leede 'muda, peen liiv'
Aunuse karjala liete 'leetseljak'
lüüdi ľiete 'liiv'
vepsa ľete͔ 'liiv'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka leesikas.

liisuma : liisuda : liisun 'seismisel värskust kaotama, lahtuma'
← soome mrd pliisu 'lahja; värvitu, väheütlev (esitus vms)', plisu, plissu 'lahja, liisunud (jook)'
Soome allikas on ilmselt laenatud soomerootsi murretest, ← soomerootsi bliso, blisu 'valge laik; valgete laikudega'.

lubi : lubja : lupja 'valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosneva settekivimi kuumutamisel saadav valge aine'
On arvatud, et sama tüvi on Lääne-Soome kohanimes Luvia. Sealkandis on Soomes harva esinevat liivakivi, mis sobib nagu paekivigi ehitamiseks. Eesti keelest on laenatud soome mrd lupja 'lubi'.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
○ lõunaeesti näio
◊ neitsi, neiu, näitsik
● vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
● liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

nägema : näha : näen 'silmadega tajuma; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama'
◊ nägu, näima
● liivi nǟ’dõ 'silmadega tajuda'
vadja nähä 'silmadega tajuda; tunda, tunda saada'
soome nähdä 'silmadega tajuda; märgata, leida; aimata, ette näha; kogeda, tunda saada'
isuri nähhä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada'
Aunuse karjala nähtä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada; karistada (jumala kohta); vaadata; märgata, aru saada'
lüüdi ńähtä 'silmadega tajuda'
vepsa ńähta 'silmadega tajuda; vaadata'
saami niegadit 'und näha'
ersa ńejems 'nägema'
mokša ńäjəms 'nägema'
udmurdi van naani̮ 'vaatama, kontrollima'
handi ni-, nĭ- 'paistma, näha olema; valge (mitte pime) olema; kumama, ähmaselt paistma'
mansi nēγl- 'paistma, nähtavale tulema'
ungari néz 'vaatama; otsima; (kedagi kellekski v millekski) pidama; arvestama, silmas pidama'
Soome-ugri tüvi. nägu ja näima on läänemeresoome tuletised, sõnas näima on *k vaste vokaalide vahelt kadunud (*näkü- > näi-). Vt ka ennäe.

palla- liitsõnas pallapool 'valge piklik linane riidetükk suurrätikuna kandmiseks v seelikuna puusade ümber mähkimiseks' palakas

piim : piima : piima 'imetajate emasisendi näärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased'
? ← balti *pijimas
leedu pyti 'märjaks saama; lüpsma, piima andma hakkama'
● vadja piimä 'piim'
soome piimä 'hapupiim'
isuri piimä liitsõnades pettopiimä, pettüpiimä 'petipiim'
karjala piimä 'hapupiim'
Balti nimisõna ei ole teada, allikaks on rekonstrueeritud oletatav tuletis lüpsma hakkamist tähistavast tegusõnast. On peetud ka indoiraani laenuks, ← tüvi, mille vasted on nt avesta payō- 'piim', paēman- 'emapiim', pärsia pēm 'piim'. See oletus on ebakindel nii läänemeresoome sõna kitsa leviku tõttu kui ka häälikulistel põhjustel. Karjala vaste on ilmselt soome keelest laenatud. Vt ka mimm.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
○ lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
◊ päike
● liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).

rebu : rebu : rebu 'loote arenemiseks vajalik valge v kollase värvusega toitaine munarakus; munakollane'; mrd 'rebane' rebane

räbik : räbiku : räbikut 'setu naise valge poolvillane pikk-kuub'; mrd 'vanaaegne takune kuub; jämedast takusest riidest kalurikuub; räbalane, katkine rõivas'
○ rääbik, räpik, rapik
? ← vene mrd rjabík '(teatud) kalurikuub'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas räbal, ning vene sõna on eesti keelest laenatud. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest sõna on levinud nii eesti kui ka vene keelealal väga kitsalt, vaid Pihkva järve läänerannikul. Samuti leidub mõlemas keeles sobiv tuletusalus, vene sõna võib nt olla tuletatud sõna rjabój 'tähniline, täpiline, kirju; armiline' tüvest.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
● liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
← balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.

tirk2 : tirgu : tirku 'musta ülapoole ja valge alapoolega jässakas veelind (Uria)'
● soome van srmt tirkko; tirkka liitsõnas kalatirkka 'merisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirts, tirt.

tomu : tomu : tomu 'paks suits, tolm, udu vms'
● soome tomu 'tolm; põrm'
isuri tomu 'paks valge rehetolm'
Aunuse karjala tomu 'tolm; läppunud lõhn'
lüüdi tomu 'tolm'
vepsa tomu 'tolm'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

valendama : valendada : valendan 'valgena paistma' valge

valge : valge : valget 'lume, piima vms värvi; (küllaldaselt) valgust omav, valgustatud'
◊ valendama, valk
● ? liivi vālda 'valge'
vadja valkõa 'valge; valgusrikas, hele; valgus'
soome valkea 'valge; valgusrikas; tuli, lõke'
isuri valkia 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
Aunuse karjala valgei 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
lüüdi valged 'valge; valgusrikas'
vepsa vauged 'valge; valgusrikas, selge; valgus'
? ersa valdo 'valgus; valgusrikas; hele'
? mokša valda 'valgusrikas, ere; rõõmus; valgus'
mari βolγə̑δo 'valgus, heledus'
? ungari villám 'välk', világ 'valgus'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka vali, valu1 ja valvakas.