[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keder : kedra : ketra 'ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana, põlve osana); pottsepa keerlev töölauake'
○ kirderanniku ketra, keträ
◊ ketrama
← algindoiraani *ket^stro-, *kēt^stro-
vanaindia cattra-m, cāttra-m 'värten'
● liivi kie’ddõr 'kedervars', kie’ddõrtõ, kie’drõ 'kedervarrega kedrata'
vadja tšedrä liitsõnades tšedrälauta 'kedervars', tšedräppuu 'kedervars', tšedräluu 'pahkluu; randmeliiges', tšedrätä 'kedrata'
soome kehrä, mrd keträ 'kedervarre või voki ratas; ketas, ratas; rull; sõõr', kehrätä, mrd keträtä 'kedrata; nurruda'
isuri kezrä, kedrä liitsõnades kezräpuu, kedräppu 'kedervars', kedräzluu 'pahkluu', kezrädä, kedrädä 'kedrata; valetada, petta; nurruda'
Aunuse karjala kezrü 'ketas, ratas (eriti kedervarrel); suusakepi rõngas'; kezrätä 'kedrata; petta'
lüüdi kezr 'kedervarre ratas', kezrätä 'kedrata'
vepsa kezr 'ratas', keze͔rta 'kedrata'
saami gearsi 'ketas, ratas (ka kedervarrel); seakärss; ümmarguseks kulunud sõuderidva ots'
ersa šťeŕe 'kedervars', šťeŕďems 'ketrama'
mokša kšťiŕ 'kedervars', kšťiŕďəms 'ketrama; punuma'
Tõenäoliselt on tüvi pisut vanemgi, eelindoiraani laen. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķeda, ķedra 'kedervars'.

luisk : luisu : luisku 'hrl mingist abrasiivist teritusvahend tööriista käsitsi teritamiseks'
◊ luiskama
● vadja luiska 'luisk, kõvasi', luizgata 'luisuga teritada; valetada; visata; lüüa'
soome luiska 'luisk, kõvasi'
isuri luiska 'luisk, kõvasi'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on sõnas luiskama 'valetama'. Vt ka liusk.

luiskama : luisata : luiskan 'väljamõeldut rääkima, fantaseerima' luisk
● vadja luizgata 'luisata, valetada'
soome luisu 'viltune, kallakas', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'
karjala luiskoa, luiskahtoa 'libastuda, libiseda; hästi lahti tulla (tohust)', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'

lärisema : läriseda : lärisen 'valju plekist heli, tärinat, põrinat tekitama, lõrisema'
◊ lärakas,plära,plärakas,plärisema,pläru
● liivi lärīkšõ 'näägelda, lärmata, karjuda', plärīkšõ, plärīņţõ 'lõgiseda, plagiseda; lobiseda', plärā 'kõristi (mänguasi)'
vadja lärisä 'valetada [?]; luisata [?]', plärisä 'plärada, pläriseda, lobiseda'
soome mrd läristä 'põriseda, vuriseda; lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lora, lurisema, lörisema, pläma, kärisema, särisema, tärisema, värisema. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa plärren 'töinama, ulguma; kriiskama; röökima', läti mrd plerrēt, pļe(r)rāt, pļerēt 'lobisema', pļera 'lobasuu; pläristi', leedu plerpti 'lärmama, kisama; põrisema'.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
? ← balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
● liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

vale : vale : valet 'tõele mittevastav, ebaõige'
● ? Salatsi liivi vādl 'valetada'
vadja valõ 'vale'
soome valhe 'vale'
isuri vale 'vale'
Aunuse karjala valeh 'viga; vale, pettus'
lüüdi vale͔h 'viga; vale, pettus'
On arvatud, et tuletis valama tüvest. Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima.