[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
◊ peatama, pidev, pidi, pidu
● liivi pi’ddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

pruukima : pruukida : pruugin 'tarvitsema, vaja olema; tarvitama'
○ ruukima
← alamsaksa bruken 'kasutama'
Eesti keelest on laenatud vadja pruukkia 'kasutada, tarvitada; tavatseda (midagi teha)', pruukki 'pruuk(imine), kasutamine'.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

puuduma : puududa : puudun 'mitte olema; kuskilt ära olema; olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema' puutuma
● liivi pūtõ 'puududa'
soome puuttua 'puududa'
Aunuse karjala puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'

tarvis 'jaoks; vaja'
◊ tarbima
← alggermaani *þarƀaz, *þarƀō
vanaislandi þarfr 'kasulik', þǫrf 'vajadus, puudus'
gooti þarba 'vajadus, puudus'
rootsi tarv 'vajadus, tarvidus'
● liivi tärb 'kehtivus, kasutuskõlblikkus'
vadja tarvis 'tarvis, vaja'
soome tarve 'vajadus, tarvidus; (mitm) tarvikud, tarbed, materjal', tarvis 'vajadus, tarvidus'
isuri tarvis 'tarvis, vaja'
Aunuse karjala tarviš, tarvis 'vajadus, tarvidus; tarbe(eseme)d, toidukraam, varustus'
vepsa tarb́iž 'tarvis, vaja'

tulema : tulla : tulen 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma; tekkima, ilmuma, sugenema; juhtuma, toimuma, aset leidma; tingitud olema, johtuma; vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama'
● liivi tūlda 'lähenedes liikuda'
vadja tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; hakata (ka nt häbi kohta); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
soome tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; tingitud olla, johtuda; saada, minna, sattuda; hakata (nt paha, kahju); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
isuri tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tingitud olla, johtuda'
Aunuse karjala tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; muutuda, millekski saada, jääda; lõhnata (millegi järele); vaja olla, pidada'
lüüdi tulda 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; lõhnata (millegi järele)'
vepsa tuu̯da 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; vaja olla, pidada'
turjasaami tolla̮d 'lähenedes liikuda'
mari tolaš 'lähenedes liikuma; sõitma; käima (kusagil), külastama; saabuma, pärale v kätte jõudma; algama, tekkima'
? ungari talál 'leidma; pidama (nt mingisuguseks); kohale v pärale jõudma; tabama, pihta saama; klappima; sattuma, juhtuma'
neenetsi to- 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma'
eenetsi to- 'minema, tulema'
nganassaani tui- 'minema, tulema'
sölkupi tǖ- 'lähenedes liikuma'
? kamassi šola- 'lähenedes liikuma'
Uurali tüvi. Turjasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tulv.

vaeg- 'mittetäielik, mitteküllaldane, puudulik' vaja

vaibuma : vaibuda : vaibun 'vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma; nõrgenema, vähenema; soikuma'
● soome vaipua 'vajuda, langeda; vaibuda; kokku kukkuda'
isuri vaipua 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaibuo 'väsida; vaibuda; kokku kukkuda'
lüüdi baibuda 'väsida, vaikseks muutuda'
vepsa vaibuda 'vajuda, langeda; vaibuda'
Tõenäoliselt tuletis vaja ja/või vajuma tüvest.

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.

vaja 'tarvis'
◊ vaeg-
● liivi vajāg 'vaja'
vadja vajaga 'vaja; puudu'
soome vajaa 'napp, puudulik'
isuri vajjaa 'vaja; puudu'
Aunuse karjala vajai 'puudulik, mittetäielik; vaja'
lüüdi vajag 'puudulik; puudu'
vepsa vajag 'poolik, mittetäielik'
Võib olla sama tüvi mis sõnas vajuma. vaeg- lähtub tuletisest *vajaga. Vt ka vaibuma, vaid ja või1.

vajuma : vajuda : vajun 'allapoole, madalamale langema'
● liivi va’jjõ 'vajuda'
vadja vajoa 'vajuda'
soome vajota 'vajuda'
isuri vajoda 'vajuda'
Aunuse karjala vajota 'vajuda'
lüüdi vajoda 'vajuda'
vepsa vajuda 'vajuda'
saami vuodjut 'vajuda'; vuojuhit 'uputada'
ersa vajams 'uppuma; sisse vajuma'
mokša vajams 'uppuma; vajuma, sisse kukkuma'
udmurdi vi̮ji̮ni̮ 'vajuma; uppuma'
komi ve̮jni̮ 'uppuma; põhja minema; vajuma'
mansi ujji- 'vajuma; uppuma'
? ungari vejsze 'kalatõke'
Soome-ugri tüvi. Tõenäoliselt on sama tüvi sõnas vaja. Vt ka vaibuma.

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.