[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hubisema : hubiseda : hubisen 'võbisema, võbisedes loitma'
● soome hupista, hupattaa 'pobiseda, pomiseda'
karjala huvissa, hupaittoa 'vaikselt rääkida, pomiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pubisema ja vubisema.

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
● karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

pobisema : pobiseda : pobisen 'vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema; popsuma, podisema'
● liivi bobīkšõ 'kokutada, pomiseda'
vadja popottaa 'pobiseda, pomiseda'
soome mrd popottaa 'pladrata, vadrata; häälitseda (jänese kohta)', popista 'endamisi v kiiresti rääkida'
isuri pobottaa 'pidevalt käsutada ja poriseda, pobiseda'
Aunuse karjala bobittua 'peksta, nüpeldada; sibada, tippida, tihedate lühikeste sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, lobama, podisema, pomisema, porisema, posima, pubisema.

sobi : sobi : sobi 'pettus, sohk'
● vadja sopattaa 'pomiseda', šopottaa 'sosistada'
soome sopottaa, sopista 'vaikselt, segaselt v liiga kiiresti rääkida'
isuri sobottaa 'sosistada'
Aunuse karjala šopottua 'sosistada'
vepsa šopotada 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades soperdama ja/või sopp1. Lähedane tüvi on nt sõnas sopsima.