[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahel : ahela : ahelat 'kett'
← alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
● vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

kiil3 : kiilu : kiilu 'teravnurkne kolmetahuline ese millegi lõhestamiseks, kinnitamiseks vms; kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud (riide)siil'; mrd 'puunagi'
← alamsaksa kīl 'kiil, talb'
On ka oletatud, et tüvi on varasem, germaani laen, ← alggermaani *kīla-z, mille vaste on vanaislandi kíll 'kitsas laht', ning läänemeresoome vasted soome kiila 'kiil, talb; riide vahesiil' ja võib-olla ka liivi kīļ 'kiil, väike vai' (tõenäolisemalt hilisem alamsaksa laen) ning isuri kiila 'kiil, talb' ja Aunuse karjala kiilu 'kiil, talb' (tõenäolisemalt soome keelest laenatud). Eesti keelest on laenatud vadja kiili 'kiil, talb' ja isuri kiili 'kiil, talb'.

luda : luda : luda 'kiilja otsaga luust v puust tööriist tohu- ja niinetöödeks'
● soome mrd luta 'lõhestatud vits, millega kinnitatakse tohust torbiku painutatud nurgad; vahend tohutöödeks; pajukoore riba'
isuri luta 'vasika sääreluust vahend pajukoore rebimiseks'
karjala luta 'painduvast vitsast lõhestatud võru vikatitera kinnitamiseks, viha sidumiseks vms; pulk, millega kinnitatakse nt tohust nõu nurgad'
lüüdi luda 'vikati võru; reepaju otsi üksteisega ühendav toominga koorest tehtud põigiti side'
saami lohti 'kiil, (puit)vai'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka luga.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
← balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
● liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

pahl : pahla : pahla mrd 'terava otsaga varb, varras'
← balti
leedu baslys 'teivas'
● vadja pahlis 'vai, teivas'
soome mrd pahla 'õngeritv, teivas, vits'

pakk4 : paku : pakku 'jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk'
● vadja pakko '(puu-, raie)pakk; plokk, palgipakk; pakktaru, mesipuu'
soome pakko 'jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd'
isuri pakko 'puupakk'
On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud 'tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu', võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk2. Teise seletuse järgi võib tüvi olla germaani laen, ← alggermaani *spaka-, *spakō, mille tütarkeelte vasted on nt keskhollandi spāke, spaecke 'latt, vai; pakk', hollandi spaak 'pulk', alamsaksa spāke 'pulk', vanaülemsaksa spahha, spahho 'raag, vitsakimp'.

sahk : saha : sahka 'ader; adra tera'
← vanavene soha 'vai, kaigas, ader'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sakk, sahk 'ader'.

sammas1 : samba : sammast 'kivist, puidust v metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend; kellegi v millegi mälestuseks v auks püstitatud skulptuur; post, tulp'
? ← algindoiraani *stamb^has
vanaindia stambhaḥ 'sammas, post, vai'
● vadja sammaz 'sammas; post; (ukse)piit; mesipuu'
soome mrd sammas 'piirikivi; sammas, post, vai; ilmasammas'
On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vasted on nt leedu stambas '(taime) vars', stambus 'suur ja raske; suurekasvuline; jäme ja tugev'. Vt ka samb, sammas-2.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

vadja 'eesti keelele lähimat sugulaskeelt kõnelevale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← soome vatja 'vadja keel'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi alguses. Vadjalaste omanimetus vaďďalain on tuletis tüvest vai. Vai oli vadjalaste sümboliks. Analoogiline tuletis sellest tüvest on lõunaeesti kirumissõna vadilanõ 'kurivaim'.

vai : vaia : vaia 'terava otsaga pulk'
← balti *wagja, *vakja
leedu vagis 'nagi; puunael, puupulk'
läti vadzis 'varn, nagi'
preisi wagnis 'adranuga'
← alggermaani *wagwja
saksa Weck '(kiilukujuline) saiake'
rootsi vigg 'kiil; välgunool'
● liivi vaigā 'kiil'
vadja vaďďa 'vai'
soome mrd vaaja 'vai, kinnitusteivas; kiil'
isuri vaakia 'vai'
karjala voakie 'vai'
Lule saami vuoi´vē 'lisatükk (riidest, puust); kiil'
Hiljem on tüve vaste laenatud soome keele vahendusel, vadja. Tüvi on säilinud ka Eesti muinasmaakonna nimes Vaiga. Maakond oli osaliselt asustatud vadjalastega, kelle omanimetus on tuletis samast tüvest.

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.

õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'