[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

eru : eru : eru 'sõjaväe- v üldse riigiteenistusest lahkumine; vastavas seisundis olemine'
soome ero 'lahkumine, lahkuminek; lahusolek'
vadja ero 'erinevus, vahe; eraldatus; eraldamine'
soome ero 'lahkumine; lahusolek; abielulahutus; erinevus, vahe; vahemaa'
isuri ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
karjala ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
lüüdi erota 'lahku, laiali minna'
Soome allikas on tuletis tüvest era-.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
kestma
vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
kuredik
soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

paja : paja : paja 'sepikoda, töökoda'
?alggermaani *faka-
saksa Fach 'riiul, lahter, laegas, vahe, jaotus'
hollandi mrd vak 'auk'
vadja paja 'sepikoda'
soome paja 'sepikoda; töökoda'
isuri paja 'sepikoda'
Aunuse karjala paja 'sepikoda'
lüüdi paja 'sepikoda'
vepsa paja 'sepikoda'
Võib olla pisut varasem laen, ← eelgermaani *paǥo-. Germaani päritolu on ebakindel häälikulistel ja tähenduslikel põhjustel.

pragu : prao : pragu '(kitsas) lõhe, pilu, mõra'
balti
leedu spraga 'pragu, pilu, lõhe, lünk'
läti spraga 'lahtine koht (aias, jääs)'
vadja rako 'pragu, pilu, lõhe, lahvandus'
soome rako 'pragu, lõhe, mõra; vahe(maa)'
isuri rago 'pragu, lõhe, jääpragu'
Aunuse karjala rago 'pragu, lõhe'
Vt ka prigu.

põu : põue : põue 'rind; rinna ja riietuseseme vahe; rinnatasku; sisemus'
liivi i 'rind, põu; noodapära'
vadja põvvi 'rind, põu'
soome povi 'rind, põu'
isuri povi 'rind, põu'
Aunuse karjala povi 'noodapära'
karjala povi 'noodapära; rind, põu'
lüüdi povi 'rind, põu'
vepsa povi 'rind, põu'
saami buokŋa '(linnu) pugu'
ersa poŋgo 'rind, põu'
mokša pov 'rind, põu'
mari pomə̑š 'rind, põu; õõnsus, süvend'
udmurdi pi 'rind, põu'
komi pi 'rind, põu'
handi pŏχəᴧ '(rõiva) põu'
mansi pūťi '(rõiva) põu'
Soome-ugri tüvi.

rõht : rõhu : rõhtu 'horisontaalselt asetatud latt (taras, ukseaugu ees)'
kirderanniku rehu
rõhud
alggermaani *wreχtō-
alamsaksa wrechte 'tara, piirdeaed'
indoeuroopa *reh1to-, *reh1tā-
norra rad 'rannikusuunaline pikk seljandik'
vanaislandi rǫð 'rida, järjekord; äär, külg'
vanarootsi radh 'rida'
liivi ut 'kahe posti vahe taras (rõhtlati pikkus)'
soome rehto 'aiateivaste vahe; (ree) raam, sõrestik; pikk ehitis'; mrd 'heinakuivatusredeli teivaste vahe; kahe aia vaheline jätkukoht; ree v vankri äravõetav külg; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi'
Aunuse karjala rehto 'aiateivaste vahe, osa aiast'
lüüdi rieht(o) 'aiateivaste vahe, osa aiast'
vepsa reht 'aiateivaste vahe, osa aiast; värav; sissepääs tarasse'
Sõna rõhud tugeva astme vormid on asendunud tüve rõhk vormidega, ilmselt rahvaetümoloogilise seostamise tõttu.

sõrg : sõra : sõrga 'teatavate loomade varba otsa kattev kõva nahamoodustis'
kirderanniku sork(ka)
liivi sȭrga 'sõraliste sõrgade vahe'
vadja sorkka 'sõrg'
soome sorkka 'sõrg'
isuri sorkka 'sõrg'
Aunuse karjala sorku 'jalg'
lüüdi sork(ke͔) 'sõrg, säär'
Läänemeresoome tüvi.

vahe1 : vaheda : vahedat 'terav'
liivi vaimi 'terav'
On arvatud, et tüve vaste on ka soome mrd vajeltaa 'teivast teravaks teha'.

vahe2 : vahe : vahet 'erinevus objektide, nähtuste v olukordade vahel; vahemaa teatud objektide vahel'
vahelik2
liivi vait 'vahe'
vadja vahi, vahõ 'vahe, vahemaa; vaheaeg'
soome vaihe 'ajavahemik, periood, järk; etapp; staadium'
Aunuse karjala vajeh 'võrkude liitekoht'
lüüdi vajeh 'võrkude liitekoht, vahe'
vepsa vajeh 'sõna'
Võib olla vana tuletis vahetama tüvest. On arvatud, et vasted on ka mokša uža 'nurk', udmurdi vošjani̮ 'vahetama' ja komi vežni̮ 'vahetama'. Vt ka või1.

vahelik2 : vaheliku : vahelikku 'aganaleib; vaheruum, katusealune hrl aitade v lautade vahel; lõimelõngade vahe, kust süstik läbi käib' vahe2

vahetama : vahetada : vahetan 'midagi (v kedagi) omanduses, valduses olevat teisele andma ja samalaadset v midagi muud asemele saama; midagi v kedagi olemasoleva asemele panema; muutma'
liivi vai 'vahetada'
soome vaihtaa 'vahetada'
isuri vaihtaa 'vahetada'
Aunuse karjala vaihtua 'vahetada'
lüüdi vajehtada 'vahetada'
vepsa vajehtada 'vahetada'
mari βaštaltaš 'vahetama'
udmurdi vošti̮ni̮ 'vahetama'
komi vešti̮ni̮ 'paigast liigutama, nihutama, eemaldama; lunastama'
Läänemeresoome-permi tüvi, millele on lisatud tuletusliide *t3. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla sõltumatult tuletatud. Samast tüvest võib olla tuletatud ka vahe2.

või1 (eraldav sidesõna)
lõunaeesti vai, kirderanniku vai
liivi voi, vo, või, 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur