[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
← alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
● liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

vaga : vaga : vaga 'vooruslik, jumalakartlik; süüta; tasane, vaikne'
◊ vaane, vagur, vagusi, vakatama, vakka
● liivi vagā 'vaikne, tasane'; va’ggiž 'vakka; vagusi'
vadja vaka 'vagune, vagur, vagane'
soome vakaa 'tugev, kindel; püsiv, muutumatu'
isuri vaga 'vagune, vagur, vagane'
Aunuse karjala vagau 'tugev, kindel; püsiv, muutumatu; tõsine; vaikne'; vagahaine 'sülelaps, imik'
lüüdi vagahaińe 'sülelaps, imik'
saami vuohki 'tava, harjumus, meetod; sarnasus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

vagusi 'häält tegemata v liikumata, vaikselt' vaga