[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

krill : krilli : krilli kõnek 'vihavimm, jonn, jonniajamine'
← alamsaksa grille 'viha, vaen'

vaen : vaenu : vaenu 'sallimatus, vihkamine'
○ lõunaeesti vain, kirderanniku vain
← vanavene vojna 'sõda'
● soome vaino 'tagakiusamine, vaenamine'
karjala rhvl vaino 'sõda'
Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on läti vaina 'süü, eksimus' ja leedu vajoti 'taga ajama'. Vanas kirjakeeles esineb sõna sageli tähenduses 'sõda'.

vaist : vaistu : vaistu 'instinkt, loomusund; ebamäärane sisemine tunnetus, aimdus'
← soome vaisto 'vaist'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome tüvi on tekkinud sõnade vaino 'tagakiusamine, vaenamine', vaen, ja aisti, aisto 'meel', aistima, segunemise teel.

viha : viha : viha 'äge pahameel, ärritatud vaenulikkuse tunne; mõru, kibe'
◊ vihuti
← algindoiraani *viša-
vanaindia viṣám 'mürk'
uuspärsia vīša- 'mürk'
● liivi vijā 'mürk; piibupigi; puukoore all olev mõru kiht'
vadja viha 'viha, õelus, vaen; mõru, kibe'
soome viha 'viha; vaen, vihavaen'
isuri viha 'viha; vaen'
Aunuse karjala viha 'viha; vaen; ärritus, põletik'
lüüdi viha 'viha'
vepsa viha 'viha'
udmurdi vož 'roheline'
komi vež 'roheline; toores; hele'
vihuti on ti-liitega vorm tuletisest vihus 'viha, vaen'. Vt ka vihkama.