[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

tuikuma : tuikuda : tuigun '(jalgade nõtkudes) ebakindlalt kõikuma, vaaruma, vankuma'
On arvatud, et tüve vaste on soome toikkaroida 'tuigerdada, tuikuda, tuiata', sel juhul võib olla sama tüve variant mis sõnas toigas.

vaaruma : vaaruda : vaarun 'ebakindlalt seisma või liikuma'
● soome vaarua 'vaaruda; kiikuda, õõtsuda'
Aunuse karjala vuaruta 'aeglaselt liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vaeras.

vaeras : vaera : vaerast 'tumeda sulestikuga sukelpart (Melanitta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et tuletis vaaruma tüve variandist.

vankuma : vankuda : vangun 'kõikuma, tuikuma'
← alamsaksa wanken 'edasi-tagasi käima'
← saksa wanken, schwanken 'kõikuma, vankuma, vaaruma'
Vt ka vaakuma1.