[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lanne : lande : lannet 'nimme, nt hobusel'
← soome lanne 'puus; vaagen'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *land(w)ⁱjō, *landīn-.

liud : liua : liuda 'vaagen v suur kauss'
← vanavene bljudŭ 'vaagen, liud'
vene bljúdo 'vaagen, liud; roog, toit'
● liivi lȭida, līda, lȭda, līu(v)da 'puunõu'
vadja bluuda 'liud'
soome mrd luotanen 'taldrik, vaagen'
karjala luota, pľuota 'taldrik'
lüüdi bľuod 'taldrik, vaagen'
vepsa bľöd, (b)ľod 'taldrik, liud, kauss'
Vadja, soome, karjala, lüüdi ja vepsa vasted on tõenäoliselt nooremad, vene laenud.

pöid : pöia : pöida 'kanna ja varvaste vaheline jala osa, labajalg (koos varvastega); rattaringi äärmine kaarjas osa, mida ühendavad rummuga kaks kodarat'
◊ pööv
← alggermaani *beuđa-
gooti biuþs 'laud'
vanaülemsaksa beot, piot 'laud; vaagen, kauss'
vanaislandi bjóð 'laud'
● soome pöytä 'laud', jalkapöytä 'pöid'
isuri pöüdä 'laud'
karjala pöütä 'laud; peopesa'
Sõna pööv on kujunenud tüve nõrgaastmelisest vormist *pöüδän.

vaagen : vaagna : vaagnat 'liud, ümmargune v ovaalne madal lauanõu toitude lauale asetamiseks; puusaluudest ja ristluust moodustuv lai luude rõngas, mis on toeseks siseelundeile'
○ vaanas, vaane, vaangas
← vene mrd vagán 'puidust küna v vaagen'