[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kaperdama : kaperdada : kaperdan 'koperdama'; mrd 'saamatult töötama; otsima, kobama'
● soome mrd kapertaa 'voolida, uuristada'; kaperoida 'askeldada, kohmerdada; kobada'
Aunuse karjala kaberoi-, kaberehtoa 'kobades liikuda või midagi teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koperdama.

kaurima : kaurida : kaurin 'välja kaapima, uuristades välja kaevama; ekskavaatoriga kaevama'; mrd 'uuristama, õõnestama, (välja) urgitsema'
● ? soome kavertaa 'uuristada, õõnestada'
? karjala kavertoa 'uuristada, õõnestada, voolida'

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
● soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.

songima : songida : songin 'tuhnima, sorkima; segi pöörama'
○ lõunaeesti tsongma
◊ sonkima
● vadja šonkkia 'sogaseks teha, sonkida, sorida, tuhnida'
soome sonkia, sonkkia 'songida, tuhnida, sorida'
isuri ťš́ongerrella 'vingerdades ujuda'
Aunuse karjala čongie 'koukida, sonkida'
lüüdi ťš́ongortta 'uuristada, õõnestada'
vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida; uuristada'
saami suoggat 'pista, läbi torgata; uurida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Aunuse karjala, lüüdi ja vepsa vasteid on peetud ka tõnguma tüve vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnas tonkama. Vt ka song.

sorkima : sorkida : sorgin '(sonkides) millegagi torkima, sonkima'
○ lõunaeesti tsorkam(m)a
● liivi tšorkõ 'torgata, torkida'
soome sorkkia 'uuristada, urgitseda, torkida; sõrmitseda, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas surkima. Vt ka torkama.

tõnguma : tõnguda : tõngun '(kärsaga, ninaga maad) tuhnima, songima, sonkima'
● vadja tõnkaa, tõnkõa 'songida, tuhnida; sõnadega riivata v torkida'
soome tonkia 'songida, tuhnida; nuhkida, sorida'
karjala tonkie 'songida, tuhnida'
vepsa tonktaze͔ 'songida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka lõunaeesti tsongma 'songima', Aunuse karjala čongie 'songida, tuhnida; nuhkida', lüüdi ťš́ongortta 'õõnestada' ja vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida, uuristada', mida teisalt on peetud songima vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnades tonkama ja tönkama.

ungas : unka : ungast 'kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all'
● soome onkalo 'õõnsus; koobas, urg'
Aunuse karjala ongurdua 'urgitseda, uuristada'
lüüdi ongurtta 'urgitseda, uuristada'
? saami van vuoggo 'õõnsus, koobas'
Inari saami oaggi 'kitsa suudmega väike laht'
handi uŋ, oŋ 'avaus; suue; koobas'
mansi wōŋχa 'auk maas, koobas'
neenetsi waŋkᵊ 'auk'
eenetsi bag 'urg; jäärak; auk'
nganassaani bǝŋkǝ 'muldonn'; bǝŋgüʔtüo 'koobas; urg'
? sölkupi k͔ok͔k͔a 'väike auk'
Uurali tüvi. Vt ka uuk.

utma : utta : utan 'tahkekütust õhu juurdepääsuta kuumutama'; mrd 'vaevama, kurnama; välja imema; peksma'
● ? soome uuttaa 'välja leotada, leostada; söövitada, uuristada'
? Aunuse karjala uuttoa 'söövitada, uuristada; läbi leotada; sõelast läbi ajada'
? vepsa utta '(sõelast) läbi pressida'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Esisilbi vokaal on sel juhul eesti keeles reeglipäratult lühenenud. Lõunaeesti murdesõna on kirjakeelde toodud uues tähenduses.

uurima : uurida : uurin '(tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v teada saada'
◊ uurakil, uure
● vadja uurtaa 'uuristada, uuret lõigata; õõnestada'
soome uurtaa 'uuristada'
Aunuse karjala uurdua 'uuristada; üle uhtuda'
lüüdi uurtta 'uuristada'
vepsa urda 'uuristada'
Võib olla tuletis samast tüvest, millest võib olla tuletatud ka urg.