[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jälle 'uuesti, taas' jälg

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kiisel : kiisli : kiislit 'kaerajahust valmistatud hapu pudrutaoline toit'; mrd 'leivajuuretisest v taignast keedetud puder; (marja)kissell'
○ kiisla, kisla, kiissel
← vene kisél’ 'kissell; kiisel'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka, on arvatud, et võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna uuesti laenatud kujul kissell.

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

lõiv : lõivu : lõivu 'maks riigi- v kohtuorgani sooritatud tehingute eest'
← alggermaani *laiχwōn-, *laiǥwōn-
vanaislandi leiga 'üür, maarent, maks, tasu'
vanarootsi lēgha 'kokkulepitud tasu'
● vadja laivo 'oras; idu, võrse; juuksed'
soome laiho 'oras; kasvav vili'
karjala laiho 'oras; kasvav vili'
Vana kirjakeele sõna on uuesti kasutusele võetud oskuskeelendina.

manitsema : manitseda : manitsen 'pehmelt noomides, õpetades mõjutama, sõnadega korrale, ka eluviisi parandamisele kutsuma'
Tüves võivad olla segunenud manama tüvi ja germaani laentüvi, mis on hiljem uuesti laenatud sõnas mainima. Mõjutada on võinud alamsaksa manen 'meenutama; hoiatama, manitsema; sisse nõudma', saksa mahnen 'meenutama, hoiatama; manitsema'.

manner : mandri : mandrit 'suur terviklik maismaaosa, mida ümbritsevad ookeanid ja mered; mannermaa (vastandina saarele)'
● soome manner 'manner; maismaa'
isuri mantere 'mannermaa'
Aunuse karjala manner 'mannermaa'
lüüdi mander 'maa, mis teatava aja järel jagati uuesti talupoegade vahel'
? udmurdi mudor 'müütiline olend, kes ohverdati suvekojas; ohvrikoja püha nurk'
? komi van srmt mudör 'alus, maja vundament'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Kirjakeelde on tüvi laenatud 19. sajandi lõpus murrete toel soome keelest. Vt ka maasikas, matma.

siiber : siibri : siibrit 'seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi või puistmaterjali liikumist voolukanalis; ööpott lamava haige jaoks, voodipott'
○ siiver
← saksa Schieber 'siiber'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi sībor, sībol, sīvol, sīver 'ahjuklapp, siiber'. Hiljem on saksa sõna uuesti laenatud teises tähenduses, siiberdama.

simmel : simli : simlit 'Põhja-Eesti viisikannel'
○ simmer, tsimmel
← saksa Zimbel 'muusikainstrument'
Tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina cymbalum 'simbel, lööktaldrikud', vanakreeka kýmbalon 'muusikainstrument, metalltaldrikud'. Hiljem on sõna laenatud kirjakeelde uuesti, simbel 'antiikaja löökpill; lameda trapetsikujulise kõlapõhjaga teraskeeltega pill, mida mängiti puuvasarakestega (kasutati eriti rahvamuusikas)'.

veel (ajalisi suhteid väljendav määrsõna); 'lisaks, peale selle'
← balti
leedu vėl 'taas, uuesti'
läti vēl 'veel; uuesti'
● liivi ve’l 'veel'
soome vielä 'veel'
isuri veel 'veel'
Aunuse karjala vie 'veel'
lüüdi vie 'veel'
vepsa völ, vüu 'veel'

ädal : ädala : ädalat 'pärast niitmist uuesti kasvama hakanud rohi'
← balti
leedu atolas 'ädal'
läti atāls 'ädal'
preisi attolis 'ädal'
● liivi a’ddõl 'ädal'
Eesti keelest on laenatud vadja ätälä 'ädal', isuri ättäälä 'ädal' ja soome mrd ätelä 'ädal'.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
◊ ümar, ümmardama, ümmargune
? ← alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
● liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.

üpris 'üsna, küllaltki'
On arvatud, et vana omastusliitega vorm tüvest ümber (< *ümperinsäk). Arhailiseks muutunud sõna võeti 19. sajandil kirjakeeles uuesti kasutusele.