[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

mõis : mõisa : mõisat ~ mõisa 'feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. sajandi põllumajanduslik suurmajand'
liivi mȯizõ 'mõis'
vadja mõisa 'mõis'
soome moisio 'uudismaa; mõis, suurtalu'
isuri moisoo 'mõis, suurtalu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti muiža 'mõis' ning soome mrd moisniekka 'mõisaomanik; mõisavalitseja', isuri moisnikka 'mõisnik', eestirootsi måisnik(k) 'mõisaomanik' (← mõisnik). Eesti keelest võib olla laenatud vene mýza 'maamaja, mõis'.

tare : tare : taret '(talu)hoone, peamiselt elumaja'; mrd '(rehe)tuba'
vadja tarõ '(rehe)tuba; saun'
isuri rhvl tare 'tuba'
On oletatud, et tüve vasted on ka soome mrd taro 'asustatud ala, haritav maa, küla', isuri rhvl taro 'mingi maa(-ala)' ja karjala rhvl taro 'mingi maa(-ala)', sel juhul vanavene laen, ← vanavene *dorŭ, mille vaste on vene mrd dor 'põlluks või niiduks raadatud maa, uudismaa; uusasustus raatmaal'. Teisalt on arvatud, et tüvi on alamsaksa või saksa laen, ← alamsaksa dare, darne 'viljakuivati' või ← saksa Darre 'kuivati', sel juhul on vadja ja isuri vaste eesti keelest laenatud. Vt ka taru, teistre.

uus : uue : uut 'hiljaaegu valminud, loodud v omandatud'
uudis
liivi ūž 'uus'
vadja uusi 'uus; toores, värske; uudismaa'
soome uusi 'uus; värske'
isuri uus 'uus'
Aunuse karjala uuzi 'uus'
lüüdi uuž 'uus'
vepsa 'uus; järgmine; toores'
saami ođas 'uus; terve (puu kohta); lopsakas'
ersa od 'uus; noor'
mokša od 'uus; noor'
mari u 'uus; värske'
udmurdi vi̮ľ 'uus'
komi vi̮ľ 'uus; värske'
ungari új 'uus'
Soome-ugri tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur