[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

siug : siu : siugu 'uss, madu'
○ lõunaeesti tsiug
● ? vadja siugata 'kiiresti joosta, minema panna, minema tuisata'
soome mrd siukale 'siil, riba', siukea 'sihvakas, sale', siukerrella 'loogelda; vingerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on soome suikea 'süstjas', isuri suikia 'terav, õhuke', karjala tšuikula 'teravaotsaline ese, piklik ese', vepsa suikerdāze͔ 'sõlme keerduda'.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.