[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lootma : loota : loodan 'midagi väga soovima; soovitu täideminekut uskuma'
● liivi lūotõ 'loota; usaldada'
soome luottaa 'usaldada, uskuda; loota'
isuri loottaa 'usaldada; uskuda'
karjala luottoa 'usaldada; uskuda; valitseda, määrata; edeneda, õnnestuda'
Tõenäoliselt tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami tüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtos 'lootus' (← lootus).

paluma : paluda : palun 'soovi esitama; kutsuma kedagi kuhugi v midagi tegema; jumala v jumaluse poole pöörduma, kellegi eest kostma'
◊ palve
● liivi pallõ 'paluda'
vadja palvoa 'paluda; palvetada'
soome palvoa 'kummardada; imetleda, jumaldada'
isuri palvoa 'teenida, ametis olla; palvetada'
Aunuse karjala palvuo 'kaitsta, valvata; jumalat uskuda'
? ersa palams 'suudlema'
? mokša palams 'suudlema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vanem, v-line tüvevariant on säilinud nt tuletistes palve, palvetama. Vt ka pälvima.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
◊ täos
● liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

tõotama : tõotada : tõotan 'pühalikult lubadust andma, kindlalt lubama; põhjust andma midagi aimata v oodata'
○ kirderanniku toutama, lõunaeesti tootama, toovotamma
◊ tõiv
? ← algindoiraani *dāiva-
vanaindia daiva- 'jumalatelt tulev, jumalik, taevalik, saatusest määratud'
● liivi tõitõ 'lubada, tõotada'
vadja tõivoa 'ennustada', tõivotella 'lubada, tõotada'
soome toivoa 'loota; oodata; igatseda; soovida'; mrd 'ennustada'; van 'arvata'
isuri toivoja 'loota, soovida; ennustada'
Aunuse karjala toivuo 'arvata, uskuda; loota, soovida; lubada, tõotada'
lüüdi toivottada 'lubada, tõotada'
vepsa toivotada 'lubada, tõotada; ennustada'
saami doaivut 'loota, soovida; arvata, uskuda'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

uskuma : uskuda : usun 'kellegi v millegi olemasolu ja mõjujõudu kindlaks v võimalikuks pidama, ilma et seda tõestatud oleks'
◊ usaldama, ustav
● liivi uskõ 'uskuda'
vadja uskoa 'uskuda; usaldada'
soome uskoa 'uskuda; usaldada'
isuri uskoa 'anda, usaldada; uskuda'
Aunuse karjala uskuo 'uskuda'
lüüdi uskoda 'uskuda'
vepsa uskta 'uskuda'
saami oskut 'uskuda'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *wunskā 'soov', mille vaste on nt saksa Wunsch 'soov'. ustav on vana kesksõna vorm.