[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

nurama : nurada : nuran 'millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema'
nurisema, nuruma
liivi nurīkšõ 'uriseda, ümiseda'
soome nurista 'nuriseda, toriseda, viriseda'
isuri nurissa 'krigiseda; nuruda'
Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- 'niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, nirisema, norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ 'kaebama, kurtma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr 'urisema; virisema, vinguma'. Vt ka nurjas.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
lõunaeesti tsorama
-sori,-sorr,soru1,sõrisema
vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

urisema : uriseda : urisen 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma'
urama, urrama
liivi uŗīkšõ 'uriseda'
vadja urisa 'uriseda; nurruda; koriseda; krooksuda; kräunuda; kriuksuda'
soome urista 'uriseda; toriseda, iriseda, nuriseda'
isuri urissa 'nurruda'
Aunuse karjala urišta 'uriseda; koriseda'
lüüdi urišta 'uriseda'
vepsa uraita 'uriseda'
? ersa urnoms 'ulguma; hüüdma'
? mokša urnams 'ulguma; hüüdma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või meresoome-mordva tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, õrisema, örisema ja ürisema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur