[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.

org : oru : orgu 'piklik nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud'
vadja orko 'org; madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Matti küla kant; mäeveer, nõlvak'
soome mrd orko 'märg nõgu, kitsas org; urg'
isuri Orgo (kohanimi)
karjala orko 'vesine nõgu, kus kasvavad kuused; kuru'
lüüdi org 'org, nõgu, metsane madal vesine koht'
vepsa org 'madal ala, nõgu, jäärak'
lõunasaami åarka 'metsane org'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka urg.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

ungas : unka : ungast 'kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all'
soome onkalo 'õõnsus; koobas, urg'
Aunuse karjala ongurdua 'urgitseda, uuristada'
lüüdi ongurtta 'urgitseda, uuristada'
? saami van vuoggo 'õõnsus, koobas'
Inari saami oaggi 'kitsa suudmega väike laht'
handi , 'avaus; suue; koobas'
mansi wōŋχa 'auk maas, koobas'
neenetsi waŋkᵊ 'auk'
eenetsi bag 'urg; jäärak; auk'
nganassaani bǝŋkǝ 'muldonn'; bǝŋgüʔtüo 'koobas; urg'
? sölkupi k͔ok͔k͔a 'väike auk'
Uurali tüvi. Vt ka uuk.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
urgitsema
liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.

urgitsema : urgitseda : urgitsen 'koogitsema, koukima' urg

urve : urbe : urvet 'väike õõs, auguke, poor'
urbne
On arvatud, et tüve urg variant. urve on keeleuuenduse ajal loodud tagasituletis vanemast murdesõnast urveline. Vt ka orv.

uurima : uurida : uurin '(tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v teada saada'
uurakil, uure
vadja uurtaa 'uuristada, uuret lõigata; õõnestada'
soome uurtaa 'uuristada'
Aunuse karjala uurdua 'uuristada; üle uhtuda'
lüüdi uurtta 'uuristada'
vepsa urda 'uuristada'
Võib olla tuletis samast tüvest, millest võib olla tuletatud ka urg.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur