[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kohev : koheva : kohevat 'suurte õhuvahedega, urbne, kobe' kohuma

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

rooste : rooste : roostet 'raua pinnale oksüdeerumisel tekkiv punakaspruun urbne kiht; roosteseentest põhjustatud taimehaigus'
← alggermaani *rusta-z, *rosta-z
saksa Rost 'rooste; roostehaigus'
rootsi rost 'rooste; roostehaigus'
● liivi rūost 'rooste; põuavälk'
vadja roosõ 'rooste'
soome ruoste 'rooste; roostehaigus'
isuri roosse 'rooste'
Aunuse karjala ruoste 'rooste; roostehaigus; menstruatsiooniveri'
lüüdi ruoste͔ 'rooste'
vepsa roste͔ 'rooste'

süsi : söe : sütt 'tahke aine, eriti puidu põlemisel tekkinud urbne, jahtununa must tombuke'
○ lõunaeesti hüdsi
● liivi si’ž, sü’ž 'süsi'
vadja süsi 'süsi'
soome sysi '(puu)süsi'
isuri süsi 'sepapaja süsi'
karjala süsi 'süsi'
saami čađđa 'süsi'
ersa śeď 'süsi'
mokša śeď 'süsi'
mari šüj 'süsi'
idahandi sö̆j 'süsi'
lõunamansi süľī 'süsi'
metsaneenetsi śij sõnaühendis tuń śij 'hõõguv süsi'
eenetsi śa liitsõnas tuśá 'süsi'
sölkupi sīćə 'süsi'
kamassi siʔ 'süsi'
Uurali tüvi.

urbne : urbse : urbset 'poorne, urbeid sisaldav' urve

urve : urbe : urvet 'väike õõs, auguke, poor'
◊ urbne
On arvatud, et tüve urg variant. urve on keeleuuenduse ajal loodud tagasituletis vanemast murdesõnast urveline. Vt ka orv.