[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tulv : tulva : tulva 'jõe veetaseme juhuslik kõrgseis, vetevoog, ülevoolav vesi; millegi (v kellegi) rohkus v tihedalt järgnev hulk, külluslik voog'
← soome tulva 'üleujutus, suurvesi, uputus; voog, vool, hoovus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis tulema tüvest. Laenatud on ka samatüveline tegusõna tulvama, ← soome tulvia 'üle ujutada; üle ajada, uputada; voolata, voogata; lahiseda, pahiseda; valguda', ja määrsõna tulvil, ← soome tulvillaan '(ülevoolavalt) täis'.

vajuma : vajuda : vajun 'allapoole, madalamale langema'
● liivi va’jjõ 'vajuda'
vadja vajoa 'vajuda'
soome vajota 'vajuda'
isuri vajoda 'vajuda'
Aunuse karjala vajota 'vajuda'
lüüdi vajoda 'vajuda'
vepsa vajuda 'vajuda'
saami vuodjut 'vajuda'; vuojuhit 'uputada'
ersa vajams 'uppuma; sisse vajuma'
mokša vajams 'uppuma; vajuma, sisse kukkuma'
udmurdi vi̮ji̮ni̮ 'vajuma; uppuma'
komi ve̮jni̮ 'uppuma; põhja minema; vajuma'
mansi ujji- 'vajuma; uppuma'
? ungari vejsze 'kalatõke'
Soome-ugri tüvi. Tõenäoliselt on sama tüvi sõnas vaja. Vt ka vaibuma.