[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

künnis : künnise : künnist 'uksealune lävepakk, lävi'
● liivi kīndõks 'künnis'
vadja tšünnüs 'künnis, lävi'
soome kynnys 'künnis'
isuri künnüs 'künnis'
Aunuse karjala küńńüs 'künnis'
lüüdi kündüs 'künnis'
vepsa künduz 'künnis'
Inari saami kooʒaš 'künnis'
ersa keŋkš 'uks'
mokša keŋkš 'uks'
Tõenäoliselt läänemeresoome-mordva tuletis tüvest küüs.

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
← alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
● vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

piit : piida : piita 'raam, milles paikneb uks v aken, leng; paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink'
← algskandinaavia
islandi biti 'põikpuu'
norra bite 'põikpuu'
eestirootsi bita 'tugevdav põiklaud paadi keskel'
● liivi pīţ 'puust klamber'
vadja piitta 'tala, ristpuu; ratta pöid'
soome mrd piitta 'ristpuu, tugipuu; sõudepink; kuivatustala; painik'
isuri piitta 'sõudepink'

uks : ukse : ust 'hoone v ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind'
◊ uss-2
● liivi ukš 'uks'
vadja uhsi 'uks; jalgvärav; luuk'
soome mrd uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
Aunuse karjala uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
lüüdi ukš 'uks; jalgvärav; luuk'
vepsa ukś 'uks; jalgvärav; luuk'
saami uksa 'ukseava; uks; värav'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu uoksas 'avaus, õõnsus'. uss-2 liitsõnas ussaed on tüve lõunaeestiline variant, milles on toimunud muutus *ks › ss.

uss-2 liitsõnas ussaed mrd 'taraga piiratud õu' uks

õu : õue : õue 'elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; hoov'
○ kirderanniku ou
● vadja õvvi 'siseõu'
soome ovi 'uks'
isuri ovi 'uks'
karjala ovi 'uks'
? mari omsa 'uks'
handi ɔw 'uks; värav; aknaava; jõesuue'
mansi āwi 'uks; värav'
neenetsi ńo 'uks; ukseava'
eenetsi no 'uks; sissekäik'
nganassaani ŋua 'uks'
sölkupi -a sõnas māta 'uks'
kamassi āje 'uks'
matori no, ńo 'uks'
Uurali tüvi. Teisalt on eesti sõna peetud alamsaksa laenuks samast allikast, millest on laenatud ka hoov. Vadja vaste on sel juhul laenatud eesti keelest.