[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kubel : kubla : kupla 'järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal'
● soome kupla 'mull, vull'
isuri kubla 'kuhi; hari'
Aunuse karjala kublu 'mülgas, õõtsik'
karjala kubla 'vee pinnal hulpiv praht'
lüüdi kubl 'ujupõis'
lõunasaami gåbluo 'kops'
Inari saami koble 'ahvena mari'
koltasaami kåbllad 'hulpida, hõljuda'
mari kuβə̑l 'vihmamullid vee pinnal'
? idahandi komḷəŋ 'põis; vill, paise'
mansi χi̮uli 'allavoolu aerutama v ujuma'
? ungari hólyag 'põis; vill, rakk; mull'
Soome-ugri tüvi.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

uim2 : uime : uime 'kalade liikumiselund' ujuma

uisk : uisu : uisku 'teravate kantidega jalas jääl liuglemiseks; endisaegne suur ühemastiline purjepaat'
● soome van wisko, visko 'suur paat'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis murdesõnas (h)uisk 'uss' ( uss1), sest laevavöörid olevat olnud ussikujulised. Sõna varasemast laiemast levikust läänemeresoome keeltes annab tunnistust tõik, et see on läänemeresoome keeltest (vepsa v Aunuse karjala) laenatud vene murretesse, → vene uškoj 'väike paat, vene', mis esineb vanades vene kroonikates eri variantides.

uitama : uidata : uitan 'siia-sinna käima, ringi hulkuma'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest.

ujuma : ujuda : ujun 'vees edasi liikuma ilma põhja toetumata; vee pinnal püsima, seal kergelt liikuma'
◊ uim2
● liivi vȯigõ 'ujuda'
vadja ujua 'ujuda'
soome uida 'ujuda'
isuri ujjuua 'ujuda'
Aunuse karjala uidua 'ujuda'
lüüdi uivada 'ujuda; roomata'
vepsa ujuda 'ujuda; roomata'
saami vuodjat 'ujuda; roomata'
ersa ujems 'ujuma; roomama'
mokša ujəms 'ujuma; roomama'
mari ijaš 'ujuma'
udmurdi ujani̮ 'ujuma; roomama'
komi ujni̮ 'ujuma; sumpama, kahlama'
handi wǫś- 'ujuma'
lõunahandi üj- 'roomama'
mansi uji- 'ujuma; sumpama, kahlama'
ungari uszik 'ujuma'
neenetsi ŋoχəl- 'ujuma'
metsaneenetsi ŋū- 'ujuma'
sölkupi ū- 'ujuma'
Uurali tüvi. Tuletis uim on moodustatud arvatavasti liitega *-ime. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesidleidub ka tunguusi keeltes, nt evengi uju- 'ujuma (lindude kohta)'. Vt ka oit, uisk, uitama.