[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

kümblema : kümmelda : kümblen 'vanni v dušši võtma, suplema'
On peetud tuletiseks tüvest külm. Teisalt on arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on liivi gilbõ, gilgõ 'supelda', vadja tšülpiä 'vihelda', soome kylpeä 'kümmelda, supelda', isuri külpiä 'vihelda', Aunuse karjala külbie 'vihelda; kümmelda, saunas pesta', lüüdi külbeda 'vihelda; supelda, ujuda' ja vepsa küľpťä 'supelda'.

rübelema : rübelda : rübelen 'takistusega võideldes, ennast siia-sinna liigutades (vees, pehmes pinnases) liikuma; vähkrema, püherdama; siplema, nihelema; rügama; rüselema; (rahutult) siia-sinna liikuma, ringi aelema'
rüblik, rüvetama
vadja rüvetä 'supelda, kümmelda; ujuda'
soome rypeä 'väherda, püherdada; soputada (lindude kohta)'
isuri rüveťťüä 'määrduda'
Aunuse karjala rübie 'soputada (lindude kohta), püherdada; roomata, käpuli käia'
lüüdi rübödä 'soputada (lindude kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Sõna tähendust on ilmselt osaliselt mõjutanud rabelema, rabama. Vt ka püretama, rübima, rüve.

songima : songida : songin 'tuhnima, sorkima; segi pöörama'
lõunaeesti tsongma
sonkima
vadja šonkkia 'sogaseks teha, sonkida, sorida, tuhnida'
soome sonkia, sonkkia 'songida, tuhnida, sorida'
isuri ťš́ongerrella 'vingerdades ujuda'
Aunuse karjala čongie 'koukida, sonkida'
lüüdi ťš́ongortta 'uuristada, õõnestada'
vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida; uuristada'
saami suoggat 'pista, läbi torgata; uurida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Aunuse karjala, lüüdi ja vepsa vasteid on peetud ka tõnguma tüve vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnas tonkama. Vt ka song.

suplema : supelda : suplen 'sulistades, ujudes v sukeldudes end vees värskendama'
Salatsi liivi schuiblub (oleviku ains 3P) 'ujuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ujuma : ujuda : ujun 'vees edasi liikuma ilma põhja toetumata; vee pinnal püsima, seal kergelt liikuma'
uim2
liivi vȯigõ 'ujuda'
vadja ujua 'ujuda'
soome uida 'ujuda'
isuri ujjuua 'ujuda'
Aunuse karjala uidua 'ujuda'
lüüdi uivada 'ujuda; roomata'
vepsa ujuda 'ujuda; roomata'
saami vuodjat 'ujuda; roomata'
ersa ujems 'ujuma; roomama'
mokša ujəms 'ujuma; roomama'
mari ijaš 'ujuma'
udmurdi ujani̮ 'ujuma; roomama'
komi ujni̮ 'ujuma; sumpama, kahlama'
handi wǫś- 'ujuma'
lõunahandi üj- 'roomama'
mansi uji- 'ujuma; sumpama, kahlama'
ungari uszik 'ujuma'
neenetsi ŋoχəl- 'ujuma'
metsaneenetsi ŋū- 'ujuma'
sölkupi ū- 'ujuma'
Uurali tüvi. Tuletis uim on moodustatud arvatavasti liitega *-ime. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesidleidub ka tunguusi keeltes, nt evengi uju- 'ujuma (lindude kohta)'. Vt ka oit, uisk, uitama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur