[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

trits : tritsu : tritsu van 'uisk'
○ rits
← alamsaksa strītscho 'uisk'
← baltisaksa Trittschuh 'uisk'
Mõlemad võimalikud laenuallikad on liitsõnad, alamsaksa strītscho < strīt ( striden 'pikkade sammudega astuma') + scho 'king', baltisaksa Trittschuh < saksa Tritt ( treten 'astuma, sammuma') + Schuh 'king'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi trits, tritso 'uisk'.

uisk : uisu : uisku 'teravate kantidega jalas jääl liuglemiseks; endisaegne suur ühemastiline purjepaat'
● soome van wisko, visko 'suur paat'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis murdesõnas (h)uisk 'uss' ( uss1), sest laevavöörid olevat olnud ussikujulised. Sõna varasemast laiemast levikust läänemeresoome keeltes annab tunnistust tõik, et see on läänemeresoome keeltest (vepsa v Aunuse karjala) laenatud vene murretesse, → vene uškoj 'väike paat, vene', mis esineb vanades vene kroonikates eri variantides.

ujuma : ujuda : ujun 'vees edasi liikuma ilma põhja toetumata; vee pinnal püsima, seal kergelt liikuma'
◊ uim2
● liivi vȯigõ 'ujuda'
vadja ujua 'ujuda'
soome uida 'ujuda'
isuri ujjuua 'ujuda'
Aunuse karjala uidua 'ujuda'
lüüdi uivada 'ujuda; roomata'
vepsa ujuda 'ujuda; roomata'
saami vuodjat 'ujuda; roomata'
ersa ujems 'ujuma; roomama'
mokša ujəms 'ujuma; roomama'
mari ijaš 'ujuma'
udmurdi ujani̮ 'ujuma; roomama'
komi ujni̮ 'ujuma; sumpama, kahlama'
handi wǫś- 'ujuma'
lõunahandi üj- 'roomama'
mansi uji- 'ujuma; sumpama, kahlama'
ungari uszik 'ujuma'
neenetsi ŋoχəl- 'ujuma'
metsaneenetsi ŋū- 'ujuma'
sölkupi ū- 'ujuma'
Uurali tüvi. Tuletis uim on moodustatud arvatavasti liitega *-ime. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesidleidub ka tunguusi keeltes, nt evengi uju- 'ujuma (lindude kohta)'. Vt ka oit, uisk, uitama.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.