[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

sulg : sule : sulge 'sarvainest moodustis lindude pealisnahal; endisajal linnusulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm vedelikuga kirjutamiseks'
● ? liivi tūrgõz 'sulg'
vadja sulka 'sulg'
soome sulka 'sulg'; mrd 'kalauim; serv'
isuri sulga 'sulg'
Aunuse karjala sulgu 'sulg; tiib'
lüüdi sulg(e͔) 'sulg'
vepsa suu̯g 'tiib; sulg; uim'
saami solgi 'jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald; nahkkinga tald'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on veel saami dolgi 'sulg', ersa tolga 'sulg', mokša tolga 'sulg', udmurdi ti̮li̮ 'sulg', komi ti̮l 'sulg', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; sulg', ungari toll 'sulg; sulepea', neenetsi to 'tiib', eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib; sulg', sölkupi 'tiib; sulg', matori tu 'tiib; sulg' ja tegemist on uurali tüvega. Sel juhul on nendel vastetel häälikulooliselt erandlik alguskonsonant. Neid on peetud ka tüve tuul vasteteks.

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
lõunaeesti siib
liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *dhuH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

uim1 : uima : uima 'joobumus,  joovastus; joove'
lõunaeesti hoim
alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'

uim2 : uime : uime 'kalade liikumiselund' ujuma

ujuma : ujuda : ujun 'vees edasi liikuma ilma põhja toetumata; vee pinnal püsima, seal kergelt liikuma'
uim2
liivi vȯigõ 'ujuda'
vadja ujua 'ujuda'
soome uida 'ujuda'
isuri ujjuua 'ujuda'
Aunuse karjala uidua 'ujuda'
lüüdi uivada 'ujuda; roomata'
vepsa ujuda 'ujuda; roomata'
saami vuodjat 'ujuda; roomata'
ersa ujems 'ujuma; roomama'
mokša ujəms 'ujuma; roomama'
mari ijaš 'ujuma'
udmurdi ujani̮ 'ujuma; roomama'
komi ujni̮ 'ujuma; sumpama, kahlama'
handi wǫś- 'ujuma'
lõunahandi üj- 'roomama'
mansi uji- 'ujuma; sumpama, kahlama'
ungari uszik 'ujuma'
neenetsi ŋoχəl- 'ujuma'
metsaneenetsi ŋū- 'ujuma'
sölkupi ū- 'ujuma'
Uurali tüvi. Tuletis uim on moodustatud arvatavasti liitega *-ime. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesidleidub ka tunguusi keeltes, nt evengi uju- 'ujuma (lindude kohta)'. Vt ka oit, uisk, uitama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur