[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
● soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
● soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

kõre1 : kõreda : kõredat mrd 'pikk ja sirge'
● soome korea 'erksavärviline, värvikas; ilus, tore'
Aunuse karjala korei 'uhke; ilus, tore; pikk ja sirge'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kõrge. Vt ka kõrend, kõrik ja kõrkjas.

kõrk : kõrgi : kõrki 'teistele inimestele ülalt alla vaatav, teiste suhtes üleolev, ülbelt uhke'
○ kirderanniku kork, lõunaeesti kork
● liivi kȭŗka 'kõrk, uhke, upsakas'
Tõenäoliselt kõrge tüve variant. Liivi sõna võib olla laenatud eesti keelest.

puhev : puheva : puhevat 'kohev'
● soome mrd puhea 'lopsakas; kohev'
karjala puhakka 'uhke; ümmargune'
lüüdi puhauz 'turse, paistetus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas puhuma.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.

tähtis : tähtsa : tähtsat 'oma väärtuse, vajalikkuse, mõju vms poolest esile tõusev, millelegi mõju avaldav, määrav; kõrge positsiooniga, mõjuvõimas; uhke, upsakas' täht

tüür2 : tüüri : tüüri mrd 'ihne, kalk, omakasupüüdlik, kade'
← alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
On ka arvatud, et võib olla vanem, germaani laen, ← alggermaani *deuria-, *diuriz 'kallis', mille vasted on vanaislandi dýrr 'kallis' ja saksa teuer 'kallis', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi tõurõz 'kallis' ja soome tyyris 'kallis, kulukas; uhke, tähtis'; mrd 'kitsi, ihne, kooner'. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, suur.

uhal 'võistu, võidu; tõttu'
● vadja uhku 'võistlus'
soome uhka 'ähvardus, oht'; uhalla 'palju; kindlasti; põhjalikult'
isuri uhal (alalütlev) 'ässitusel, pealekäimisel'
karjala uhka 'oht'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades uhkama ja uhke.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
◊ uhama, uhtuma1
● soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.

uhke : uhke : uhket 'väärikas; ennast täis olev; tore, suursugune'
● vadja uhkõa 'uhke, upsakas; ülbe; ilus, tore'
soome uhkea 'tore, uhke'
isuri uhkia 'julge, vapper; tore, uhke'
karjala uhkie 'tore, uhke; reibas, südi'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades uhkama ja uhal. Eesti keelest on laenatud liivi ukāz 'uhke'.

uljas : ulja : uljast 'julge, vahva; reibas'
← soome uljas 'tore, uhke; vapper, uljas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas ulatama.

ämm : ämma : ämma 'mehe- või naiseema'
● liivi ǟma 'ema'
vadja ämmä 'ämm'
soome ämmä 'eit, vanaeit, vanamoor'
isuri ämmä 'vanaema; ämm; vana naine; ämmaemand'
Aunuse karjala ämmä 'eit, moor'
saami ebmui 'suur, uhke, kaunis'
Läänemeresoome-saami tüvi.

ülbe : ülbe : ülbet 'kõrk, upsakas, üleolev'
● vadja ülpiä 'vallatu, sõnakuulmatu; hoopleja; uhke'
soome ylpeä 'uhke; kõrk, ülbe; vägev, võimas'
isuri ülpiä 'vallatu; uhke'
Aunuse karjala ülbei 'uhke; kõrk, ülbe; tähtis'
On arvatud, et tuletis tüvest üle.