[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 17 artiklit

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
?balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

härm1 : härma : härma 'kohev jääkristallide kiht puuokstel jms'; mrd 'ämblik'
balti
leedu šarma 'härmatis, härm'
läti sarma 'härmatis, härm'
liivi ǟrma 'härmatis, härm'
vadja ärmä 'härmatis, härm; udu, hägu'
soome härmä 'härmatis, härm'
isuri härme, härmi 'härmatis, härm'
Aunuse karjala härmü 'härmatis, härm'
lüüdi härm 'härmatis, härm'

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

sang-2 liitsõnas sanglepp 'tumepruuni krobelise koorega lehtpuu (Alnus glutinosa)'
Tüvi vasted võivad olla liivi sangdõ 'tihe, paks; sombune; udu', soome sankka 'tihe, paks', Aunuse karjala sangei 'paks', lüüdi sangei 'paks', vepsa sanged 'paks'. sanglepp on võinud tähendada tihedama puiduga leppa.

somp1 : sombu : sompu '(paks) udu, hämu, udusus, pilvisus, hämune-olek'; mrd 'muda, sopp'
sompama
● ? vadja sommõlõkas, sommõlikas, sommalikko 'sogane'
? soome van srmt sommela 'sogane, hägune, segane, määrdunud'
? isuri sommalikas, sommela 'sogane, hägune (vesi)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sumpama. Eesti keelest on laenatud läti mrd zampis 'somp, soo'.

sond : sonnu : sondu 'hämu, põuavine; udu'
On arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome mrd sunta 'sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu', Aunuse karjala sundo 'leige, pehme', lüüdi sundau 'leige (vesi); pehme, mahe (ilm)'.

sudu : sudu : sudu 'udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms mürgine segu'
1970. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud inglise sõna smog 'sudu' (smoke 'suits' + fog 'udu') eeskujul tüvede suits ja udu koondamisel.

suits : suitsu : suitsu 'põlemisel v kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu; sigaret, pabeross; majapidamine, talu, pere'
lõunaeesti tsuits
vadja suisu 'suits', suitsuttaa 'suitsutada'
soome suitsuke 'viiruk', suitsu van srmt 'suits'; mrd 'lehmi satikate eest kaitsev lõkkesuits'
karjala šuittša 'udu'
? saami mrd čokčet 'pritsuda, pursata'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

sume : sumeda : sumedat 'pehme ja mahe; pilvine, sombune; hämar'
vadja sumõtia 'tibutada, uduvihma sadada'
soome sumea 'sogane; hägune; udune; hämar', sumu 'udu'
isuri sumu 'sumu, udu'
Aunuse karjala sumeh 'uduvihm'
lüüdi sume 'uduvihm'
vepsa sumeg 'uduvihm'
saami sopmu '(õrn) udu'
ersa suv 'udu'
mokša suv 'udu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka sumbuma, sumu.

sumu : sumu : sumu 'kerge udu, vine, somp'
soome sumu 'udu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on levinud ka kirderannikumurretes, kus see on ilmselt samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis tüvest sume.

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.

tohutu : tohutu : tohutut 'ebatavaliselt, erakordselt suur, määratu'
?soome tuhoton 'tohutu, määratu, ilmatu'
Arvestades sõna murdelevikut kirderannikumurretes ja nende naabruses, on laenamine soome keelest tõenäoline. Teise arvamuse järgi on sõna tuletatud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome tohista 'kohiseda, mühiseda; lärmi lüüa; askeldada, rahmeldada', Aunuse karjala tohiz- 'kohiseda; nohiseda, puhiseda', vepsa čohaita 'kohmerdada' ning samuti murdesõna tohu 'udu'.

tomu : tomu : tomu 'paks suits, tolm, udu vms'
soome tomu 'tolm; põrm'
isuri tomu 'paks valge rehetolm'
Aunuse karjala tomu 'tolm; läppunud lõhn'
lüüdi tomu 'tolm'
vepsa tomu 'tolm'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

ude : udeme : udet 'lühike peen karv' udu

udu : udu : udu 'veepiisakeste, jääkristallide v nende segu kogum Maa pinna kohal'
ude
liivi ud 'udu'
vadja utu 'udu'
soome utu 'udu'
isuri udu 'udu'
Aunuse karjala udu 'udu'
Läänemeresoome tüvi. ude on vana tuletis liitega *-ein. Sama tähendusega liitsõna on udusulg.

uhi- liitsõnas uhiuus 'täiesti uus, tuliuus'
Tüve uus reeglipäratu variant, mis on moodustatud tähenduse rõhutamiseks. Analoogiliselt on kujunenud vadja upi- liitsõnas upiuusi 'uhiuus', isuri uboi 'uhi-', soome upi-, upo-, uppo- 'uhi-', Aunuse karjala uboi- liitsõnas uboiuuzi 'uhiuus' ning murretes udu- liitsõnas udu-uus, samuti võhi- liitsõnas võhivõõras.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur