[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

uba : oa : uba 'ovaalse v neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim (Phaseolus); selle taime seeme'
● vadja upa 'uba'
On arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka soome mrd upare, upero, uppa 'puru, raas, pude'. Teisalt on arvatud, et eesti ja vadja tüvi on nagu ka liivi pubā 'uba' balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu pupa 'uba' ja läti pupa 'uba'. Sel juhul tuleks eeldada häälikuarengut *pupa > *vupa > uba. Vt ka uberik, ubin.

uberik : uberiku : uberikku 'väike hurtsik, osmik; toake'
◊ ubrik
On arvatud, et tuletis tüvest uba.

ubin : ubina : ubinat mrd 'õun'
Peetud tuletiseks tüvest uba, mille algne tähendus võis olla 'väike ja ümar ese'. Vt ka uibu.