[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

saps : sapsu : sapsu 'looma, eriti hobuse eesjala ülemine, õlavarrelihase piirkond'
● liivi saps 'tüür'
vadja sapsu 'hobuse eesjala õlavarrelihase piirkond'
soome mrd sapsa, sapsu 'hobuse abaluu lihas; kirve tera ja pea vahel olev osa'
isuri sapso 'looma jala ülaosa', sapsu '(sea)sink'
karjala sapso, sapsi 'looma abaluu, saps; kirve laba', säpsü 'looma abaluu, abaluu v ristluu lihas; inimese rind v süda'
Läänemeresoome tüvi.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
← alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
● liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

tüür1 : tüüri : tüüri 'seade laeva hoidmiseks kursil ja kursi muutmiseks, laeva rool'
← alamsaksa stūr, sture 'tüür'
Samatüveline tegusõna tüürima võib samuti olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa sturen 'tüürima, juhtima; saatma, läkitama; takistama, pidurdama'.

tüür2 : tüüri : tüüri mrd 'ihne, kalk, omakasupüüdlik, kade'
← alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
On ka arvatud, et võib olla vanem, germaani laen, ← alggermaani *deuria-, *diuriz 'kallis', mille vasted on vanaislandi dýrr 'kallis' ja saksa teuer 'kallis', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi tõurõz 'kallis' ja soome tyyris 'kallis, kulukas; uhke, tähtis'; mrd 'kitsi, ihne, kooner'. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, suur.